Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, süüdistades Reformierakonna valitsust kuritegevuse kasvus (üle 10% alates 2022), mis on tingitud sotsiaal-majanduslike probleemide eiramisest ja peretoetuste kärpimisest. Kõneleja rõhutab kriminaalpoliitika hindamisel kodaniku vaatevinklit ja õigusemõistmise kvaliteeti, nõudes riigilt vastutust pikkade ja ebaõiglaste kohtuprotsesside eest. Positsioon on peamiselt valitsuse tegevust ja väärtusi kritiseeriv.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalpoliitika ja õigusemõistmise valdkonnas, käsitledes prokuratuuri autonoomiat, kohtureformi, kokkuleppemenetluste massiivset kasutamist ja dekriminaliseerimise vajadust. Ta toetub konkreetsetele andmetele kuritegevuse kasvu (üle 10% alates 2022) ja pikaajaliste kohtuasjade arvu kohta, mis kestavad seitse kuni üheksa aastat. Samuti rõhutatakse õiguskaitse kvaliteedi erinevust riigi poolt pakutava ja tippadvokaadibüroode teenuste vahel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja emotsionaalselt laetud, süüdistades valitsust ükskõiksuses ("nii ükskõikselt ja nii külmalt suhtuda") ja vaesuse tootmises. Kõneleja kasutab tugevaid moraalseid apelle, rõhutades, kuidas pikad protsessid hävitavad perekondi ja võtavad süütutelt au ja väärikuse. Loogilised argumendid (statistika, majanduspoliitika tagajärjed) on põimitud emotsionaalse üleskutsega riigi vastutusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe kõnega ühel kuupäeval (2025-05-08) Justiits- ja digiministri ettekande teemal. Puuduvad andmed esinemissageduse, rütmi või muude avalike tegevusmustrite kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kritiseeritavad vastased on Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse otseselt kuritegevuse kasvu ja vaesuse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes sotsiaal-majanduslikele kärbetele (huviharidus, peretoetused) ja maksude tõstmisele. Valitsust süüdistatakse võimul püsimise prioriseerimises ühiskonna probleemide lahendamise ees.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõned on keskendunud valitsuse poliitika tugevale kritiseerimisele ja vastandamisele. Puuduvad viited koostööle, kompromissivalmidusele või erakondadeülese dialoogi otsimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikele poliitikatele ja nende mõjule Eesti ühiskonnale tervikuna, sealhulgas kriminaalpoliitika rakendamisele ja sotsiaal-majanduslikele meetmetele. Konkreetsed regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt kriitilised maksude tõstmise ja sotsiaaltoetuste (peretoetused, huvihariduse raha) vähendamise suhtes majanduskriisi ajal. Kõneleja rõhutab, et valitsus ei tegele majanduse ja töökohtade loomisega, vaid toodab vaesust ja kitsikust. Samuti kritiseeritakse õigussüsteemi rahalist aspekti, mis takistab jõukuseta inimestel kohtus käimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalprobleemidest rõhutatakse laste huvihariduse rahastamise kärpimise ja peretoetuste vähendamise negatiivset mõju. Kriminaalpoliitika osas toetatakse dekriminaliseerimise suunda ja ennetustööd, seades esikohale kodaniku õigused, väärikuse ja õigluse kaalumise kohtuprotsessides. Rõhutatakse, et protsess ise ei tohiks olla karistus.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kriminaalpoliitika rakendamisel ("Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030") ja käimasoleval kohtureformil. Kõneleja on kriitiline oponent, kes nõuab riigi vastutuse suurendamist pikkade protsesside eest ja kiiremat edasiliikumist dekriminaliseerimise suunas, et vähendada kriminaalselt karistatud inimeste arvu.
2 Analüüsitud kõnesid