Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Segane energiapoliitika
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud segasele energiapoliitikale ja selle negatiivsele mõjule majandusele. Kõneleja vastustab praegust 10–15 aasta energiaportfelli planeerimist, nõudes vigade tunnistamist ja tarbijasõbralikuma hinnakujunduse loomist. Samuti rõhutatakse riigi tugevat rolli, nõudes riigi enamusosalust tuumajaamas, kui sinna panustatakse maksumaksja raha. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse suutmatust lahendada hangunud majanduse ja puudulike poliitikate probleeme.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles detailseid teadmisi energiaportfelli osas, loetledes erinevaid allikaid (tuul, päike, maagaas, biometaan, põlevkivi, tuumajaam) ja ühendusi (EstLink 1, 2, 3). Kasutatakse konkreetseid andmeid investeeringute (üle miljardi tuumajaama) ja hinnakujunduse võrdluste kohta, märkides, et Soomes on hind kohati 60 korda soodsam. Ekspertiisi kinnitab ka viitamine energiaeksperdi Arvi Hamburgi ja Kliimaministeeriumi arvutuste erinevustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline, nõudlik ja otsene, eriti peaministri poole pöördudes, rõhutades vajadust parandada poliitilist "korralagedust". Kasutatakse loogilisi argumente ja konkreetseid andmeid (hinnakujundus, investeeringute suurus), et toetada väidet energiapoliitika ebaõnnestumise kohta. Stiil on ametlik, esitades otseseid küsimusi ja nõudes valitsuselt vigade tunnistamist ja selgemaid lahendusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe kõnega ühel päeval (2025-02-26) Riigikogu istungil, kus pöördutakse otse peaministri poole. Laiemaid avaliku esinemise või suhtlusmustreid (nt iganädalased uuendused või kohtumised) ei ole võimalik tuvastada.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud nii praegusele peaministrile kui ka eelmisele Kaja Kallase valitsusele, keda süüdistatakse "korralageduse" ja "segane poliitika kujundamise" pärandamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes energiaportfelli planeerimise ebaõnnestumisele ja selle tagajärgedele majandusele. Rünnakud on intensiivsed, nõudes otsest tunnistamist, et midagi on viltu läinud.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad viited koostööle, kompromisside otsimisele või erakondadeülesele tegevusele. Kõneleja on kriitilises opositsioonilises positsioonis, esitades nõudmisi valitsusjuhile ja kritiseerides varasemaid poliitikaid.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti energiapoliitika, majanduse elavdamine ja tuumajaama projekt). Rahvusvaheline fookus piirdub võrdlusega Põhjamaadega, eriti Soomega, et rõhutada Eesti elektrihinna ebamõistlikku kallidust.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab tugevalt majanduse elavdamist, investeeringute ja töökohtade loomist, mis eeldab soodsamat elektri hinda. Rõhutatakse riigi rolli strateegiliste investeeringute puhul, nõudes, et kui maksumaksja raha panustatakse tuumajaama, peaks riik olema seal enamusosanik, tagades fiskaalse vastutuse.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on poliitika kujundamise ja strateegilise planeerimise parandamisel, eriti energiaportfelli osas, et vältida ületootmist ja tagada tarbijasõbralik hind. Nõutakse selget otsust riigi enamusosaluse kohta tuumajaamas, mis eeldab valitsusepoolset poliitilist või seadusandlikku tegevust.
2 Analüüsitud kõnesid