Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Ülevaade "Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, süüdistades Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsust kuritegevuse kasvus alates 2023. aastast. Peamised kriitikaobjektid on maksutõusud, majanduslangus ja kärped (huviharidus, kohtusüsteem). Lähenemine on tulemuspõhine, rõhutades poliitika negatiivset mõju reaalsele elule ja turvalisusele. Poliitika muudatustel (nt maksu- ja sotsiaalpoliitika) nähakse otsest seost kuritegevuse tõusuga.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti kriminaalpoliitika ja kohtusüsteemi haldamise teemadel, viidates konkreetsetele kärpesummadele (4,4 miljonit eurot) ja menetluse efektiivsuse küsimustele. Kasutatakse statistilisi andmeid kuritegevuse trendide kohta (2012–2022 langus, 2023–2024 kasv) ning tsiteeritakse Riigikohtu esimehe Villu Kõve ja Kohtute Haldamise Nõukogu (KHN) seisukohti. Samuti eristatakse arvutikelmusi sotsiaal-majanduslikust olukorrast tingitud varavastastest kuritegudest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, süüdistav ja kirglik, kasutades tugevaid emotsionaalseid ja hukkamõistvaid väljendeid (nt "ääretult silmakirjalik, ääretult valelik, õõnes," "nonsenss"). Kõneleja keskendub ministri ja valitsuse tegevuse vastuolude ja silmakirjalikkuse paljastamisele. Argumentatsioon segab loogilist kausaalsust (majanduslangus põhjustab kuritegevust) otseste rünnakutega ministri fookuse ja prioriteetide vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungil, osaledes teravalt kriminaalpoliitika põhialuste elluviimise ülevaate arutelul. Muster näitab keskendumist valitsuse aruandluse vaidlustamisele ja poliitika muutmise nõudmisele, esitades korduvaid küsimusi poliitika muudatuste ja kuritegevuse seose kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus ning Justiitsminister isiklikult. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (kärped, maksutõusud) kui ka ministri tegevuse silmakirjalikkusele kohtusüsteemi kaitsmisel. Minister on süüdistatud fookuse suunamises EKRE poliitikute retoorikale, vältides samal ajal sisulisi probleeme, nagu kohtusüsteemi rahastamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes Eesti majanduslangust, maksupoliitikat ja riikliku kohtusüsteemi rahastamist. Ei mainita konkreetseid piirkondi, vaid keskendutakse riiklikele kuritegevuse näitajatele ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale tervikuna.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Tugev vastuseis maksutõusudele ("maksufestival," "maksukaos") ja majanduslike koormiste lisamisele majanduslanguse tingimustes. Pooldab majandust turgutavaid meetmeid, et suurendada inimeste sissetulekuid, nähes otsest seost kehva sotsiaal-majandusliku olukorra ja varavastase kuritegevuse kasvu vahel. Kritiseerib valitsuse tegevust, mis on kaasa toonud kiire hinnatõusu ja inimeste sissetulekute vähenemise.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutab sotsiaal-majanduslike tegurite mõju kuritegevusele, kritiseerides teravalt huvihariduse rahastamise ja peretoetuste kärpimist. Nähakse otsest seost sotsiaalse olukorra halvenemise ja varastamise (toit, esmatarbekaubad) kasvu vahel. Kriminaalpoliitika ei ole iseseisev, vaid on tihedalt seotud sotsiaal- ja majanduspoliitikaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kriminaalpoliitika põhialuste elluviimisel ja kohtusüsteemi eelarvel. Kõneleja on tugev vastane kohtusüsteemi eelarvekärpele (4,4 miljonit eurot), väites, et see muudab menetluse ebaefektiivsemaks ja pikendab menetluskaari. Nõutakse poliitika muutmist, et majanduslangust leevendada ja kuritegevuse kasvu peatada.
3 Analüüsitud kõnesid