Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioneerib end tugeva opositsioonina, kritiseerides uue valitsuse suunda kui vana, ebaõiglase poliitika jätku, mis on muutunud "räigemaks". Peamised esile tõstetud teemad on vajadus konkreetsete siseriiklike majanduse elavdamise meetmete järele, rahvastikukriisi ja tervishoiupoliitika ignoreerimine ning vastutuse puudumine riigikaitse rahastamise kriisis. Fookus on tugevalt tulemuspõhisel kriitikal, mis nõuab tegevuskava puudujääkide kõrvaldamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadlikkust makromajanduslikest vajadustest, nõudes kolme konkreetset meedet majanduse turgutamiseks ilma välisriikidele lootmata. Samuti omab ta detailset teadmist riigikaitse eelarve ja poliitilise vastutuse kriisist, viidates Kaitseväe juhataja ja kantsleri abiga avalikustatud 1,6 miljardi euro suurusele puudujäägile NATO kaitseplaanide rahastamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on otsene, kriitiline ja konfronteeriv, esitades kandidaadile teravaid ja konkreetseid küsimusi. Kasutatakse formaalset pöördumist, kuid lisatakse emotsionaalseid hinnanguid ("räigemalt ja veel ebaõiglasemalt") ning retoorilisi küsimusi poliitilise vastutuse puudumise rõhutamiseks. Kõneleja kritiseerib vastase kalduvust kasutada ebamääraseid termineid nagu "tõhustame" ja "arendame" konkreetsete plaanide asemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungil, kasutades peaministrikandidaadile volituste andmise protsessi, et esitada teravaid küsimusi ja nõuda konkreetseid vastuseid. Andmed esinemissageduse või muude avalike ürituste kohta puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on peaministrikandidaat Kristen Michal ja eelmine valitsus (eriti Kaja Kallas ja kaitseminister), keda kritiseeritakse poliitilise vastutuse puudumise eest kaitse-eelarve kriisis. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades, et vastutuse puudumine viis Kaja Kallase ametikõrgenduseni ja kliimaministri peaministriks saamiseni, hoolimata suurest probleemist. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel, sealhulgas Eesti majanduse elavdamine, rahvastikukriis ja NATO kaitseplaanide rahastamine. Kõneleja rõhutab vajadust vähendada majanduslikku sõltuvust Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, suunates tähelepanu siseriiklikele lahendustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja nõuab tugevaid, proaktiivseid ja konkreetseid siseriiklikke meetmeid Eesti majanduse turgutamiseks. Ta kritiseerib passiivset lähenemist, mis loodab välispartnerite (Soome, Rootsi, Saksamaa) majanduse taastumisele. Ta on skeptiline ebamääraste regulatiivsete lubaduste suhtes (nt planeerimistähtaegade lühendamine) ja nõuab sisulist programmi.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab, et rahvastikukriis ja tervishoiupoliitika on kriitilised sotsiaalsed teemad, millele peaministrikandidaat ei pakkunud avakõnes ühtegi lahendust. See näitab nende teemade suurt prioriteetsust kõneleja jaoks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on täitevvõimu vastutusele võtmisel ja konkreetsete poliitiliste lahenduste nõudmisel majanduse ja riigikaitse rahastamise osas. Otseseid seadusandlikke prioriteete (konkreetseid eelnõusid) ei mainita, kuid nõutakse valitsuse meetmete kiiret väljatöötamist.
2 Analüüsitud kõnesid