Istungi profiil: Madis Kallas
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on haridusliku ebavõrdsuse vähendamisel ja õpetajate töötasude ühtlustamisel üle Eesti, pidades seda süvenevaks probleemiks. Rõhutatakse vajadust tagada igas piirkonnas kvaliteetne haridus ja väärtustada õpetajaametit, tuues esile palgalõhe probleemi nii piirkondade kui ka omavalitsuste siseselt. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, nõudes konkreetseid samme palgaarvestuse aluste muutmiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat teadmist hariduskorraldusest ja palgaarvestuse mehhanismidest, kasutades spetsiifilisi termineid nagu palgakoefitsient ja viidates statistikale õpetajate palgaerinevuste kohta maakondades. Eraldi rõhutatakse õpetajate töötasu seotust õpilaste arvuga ning tuuakse esile huvihariduse ja koolitranspordi logistilised kitsaskohad hajaasustuses. Teadmised laienevad ka kohalike omavalitsuste teenistujate palgaerinevuste võrdlemisele õpetajate palkadega.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik ja alguses lepitav, rõhutades sisuka ja rahumeelse dialoogi vajadust ministriga ning välistades süüdistamise. Samas on toon murelik, tuues esile haridusliku ebavõrdsuse süvenemise, toetudes nii statistilistele andmetele (palgaerinevused) kui ka sotsiaalsetele argumentidele (Islandi näide noorte kurjalt teelt hoidmisest). Kasutatakse struktureeritud küsimuste esitamise formaati.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne küsimuste esitaja, esitades ministrile kuus konkreetset küsimust haridusliku ebavõrdsuse ja palgapoliitika teemal, viidates ka varem ette saadetud küsimustele. Muster näitab ettevalmistatud ja struktureeritud sekkumist täiskogu istungil, keskendudes konkreetsete analüüside ja meetmete nõudmisele ministeeriumilt.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastasseisu ei väljendata, rõhutades, et plaanis ei ole kedagi süüdistada ja et probleemid ei ole seotud tänase ministriga. Kriitika on suunatud pigem süsteemsetele ja pikaajalistele probleemidele, nagu palga arvestamise alused ja õpilaste arvuga seotus, mis süvendavad ebavõrdsust.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis, kutsudes ministeeriumi ja Riigikogu üles üheskoos arutama ja lahendusi leidma haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Lubatakse igati sisukat ja rahumeelset arutelu, et üheskoos teemaga edasi liikuda. Samuti on huvi teada saada, kas ametiühinguga kohtumistel on regionaalsed palgaerinevused teemaks tulnud.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, rõhutades hariduslikku ebavõrdsust nii maa-linna vaates kui ka maakondade ja omavalitsuste siseselt. Eraldi tuuakse esile Ida-Virumaa õpetajate palgakoefitsient, hajaasustuse väljakutsed koolitranspordi ja huvihariduse osas ning Saaremaa gümnaasiumihariduse olukord (Orissaare Gümnaasium).
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad tööjõu (õpetajate) väärtustamisele ja palga ühtlustamisele riikliku sekkumise kaudu, et vähendada regionaalset palgalõhet. Toetatakse meetmeid nagu eluaseme- ja transporditoetused õpetajate toetamiseks ning tuuakse paralleelina esile ka palgaerinevused kohalike omavalitsuste teenistujate vahel.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on hariduslikul ebavõrdsusel ja selle mõjul noortele. Rõhutatakse, et huvihariduse kättesaadavus igas piirkonnas on kriitilise tähtsusega meede noorte hoidmiseks "kurjalt teelt" ja sotsiaalse sidususe tagamiseks, viidates Islandi näitele. Samuti käsitletakse kodulähedase kooli mõiste pikenemise sotsiaalseid tagajärgi.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud õpetajate palgaraha arvestuse aluste muutmisele, et need arvestaksid paremini piirkondlikke eripärasid ja hajaasustust. Samuti on prioriteediks uute toetusmeetmete (eluaseme-, transporditoetused) käivitamine õpetajaameti väärtustamiseks ja Ida-Virumaa palgamäära mõju analüüsimine.
6 Analüüsitud kõnesid