Kuude kaupa: Madis Kallas
Kokku kuid: 14
Täielikult profileeritud: 14
10.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja keskendub tugevalt haridusvaldkonnale, rõhutades õpetajate palga tõstmise ja kutse väärtustamise tähtsust. Ta nõuab riigi ja kohalike omavalitsuste rollide selget paika panemist, eriti lasteaiaõpetajate palgatoetuse osas, soovides selleks vähemalt 50% riigipoolset kasvu. Poliitiline fookus on suunatud struktuursetele ja regionaalsetele haridusküsimustele ning õpetajate õiguste tugevdamisele.
09.2025
30 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele hariduses ja teenuste kättesaadavuses ning finantsstabiilsuse tagamisele. Kõneleja rõhutab vajadust süsteemsete lahenduste järele (nt õpetajate palga ühtlustamine, kaitsekulutuste parlamentaarne kontroll) ja on mures tarbimislaenude ning saarte elukalliduse pärast. Seisukohad on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhised, keskendudes inimeste igapäevaelu parandamisele igas Eesti paigas.
06.2025
24 Sõnavõtud
Kõneleja on tugev regionaalse võrdsuse ja sotsiaalse õigluse eestkõneleja, rõhutades järjepidevalt hariduslikku ebavõrdsust ja avalike teenuste kättesaadavuse probleeme väljaspool Harjumaad. Ta kritiseerib teravalt valitsuse tegevusetust regionaalsete tasakaalustamatuste lahendamisel ning nõuab riigieelarvelist sekkumist, et tagada üleriigiline võrdsus, näiteks lasteaia kohatasu kaotamisel. Tema seisukohad on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhised, keskendudes süsteemsete puudujääkide parandamisele.
05.2025
8 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt regionaalpoliitikal ja keskkonnakaitsel, rõhutades regionaalse ebavõrdsuse süvenemise vastast võitlust. Kõneleja vastustab konkreetseid meetmeid, nagu Vana-Vigala kutsekooli sulgemine ja püsielaniku soodustuse tühistamine saartel. Seisukohad on väärtuspõhised, rõhutades maaelu ja looduse kaitsmist ning nõudes valitsuselt konkreetseid ja pikaajalisi tegevusi. Samuti kritiseeritakse keskkonnajuhtimise hüplikkust ja ebastabiilsust.
04.2025
3 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule haavatavusele, rõhutades võlakoormuse kasvu ja inimeste toimetulekuraskusi. Kõneleja on tugev kultuuri ja spordi eestkõneleja, nõudes kultuuritöötajatele konkurentsivõimelisemat palka ja sotsiaalseid garantiisid. Ta vastustab hariduse kättesaadavust piiravaid muudatusi, nagu teise kõrghariduse tasuliseks muutmine, rõhutades elukestva õppe vajadust. Tema seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, keskendudes rahvuskultuuri säilitamisele ja sotsiaalsele õiglusele.
03.2025
2 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on selgelt suunatud agressorriikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmise tugevale toetamisele, mida kõneleja on korduvalt nii Riigikogu saalis kui ka meedias väljendanud. Lisaks rõhutab kõneleja põhiseaduse muutmise menetluse olulisust ja taunib parlamendiliikmete ebaeetilist käitumist, mis viitab tugevale väärtuspõhisele lähenemisele seadusloomele. Peamised teemad on riiklik julgeolek ja parlamendi tööeetika.
02.2025
4 Sõnavõtud
Poliitiliselt positsioneerib kõneleja end sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajana, keskendudes tugevalt riiklikule julgeolekule ja rahvatervisele. Peamised seisukohad on agressorriikide kodanike valimisõiguse kiire piiramine kohalikel valimistel ja resoluutne vastuseis Venemaa ning Valgevene sportlaste lubamisele rahvusvahelisele areenile. Kõneleja võtab tugevalt väärtuspõhise hoiaku, rõhutades rahvuslikku ühtsust ja moraalset vastutust sõja taustal.
12.2024
7 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud regionaalse tasakaalu ja riigivalitsemise detsentraliseerimise toetamisele, rõhutades vajadust viia töökohti Tallinnast ja Tartust välja. Kõneleja toetab Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, pidades seda oluliseks sammuks regionaalse lõhe vähendamisel. Positsioon on valdavalt väärtus- ja poliitikapõhine, rõhutades riigi jõulise sekkumise vajadust negatiivsete linnastumistrendide peatamiseks.
11.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja toetab tugevalt haldusreformi ja riigiasutuste ümberkorraldamist, eriti Maa- ja Ruumiameti (MaRu) loomist, rõhutades, et need on pikaajalised, koalitsioonideülesed protsessid. Ta pooldab bürokraatia vähendamist seal, kus see on võimalik, ning toetab kohalike omavalitsuste (KOV) suuremat otsustusvabadust, näiteks maamaksu küsimuses. Poliitiline fookus on selgelt suunatud poliitika- ja tulemuspõhisele juhtimisele, rõhutades kompetentsi koondamist ja andmete paremat väärindamist.
10.2024
2 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja julgeolekule orienteeritud, pooldades kindlalt Putini-meelsetelt isikutelt hääleõiguse äravõtmist. Kõneleja rõhutab, et praegune olukord ei ole vastuvõetav temale ega paljudele teistele sotsidele, ning nõuab konkreetsete lahenduste kiiret väljatöötamist 2025. aasta KOV valimisteks. Lisaks näidatakse huvi seadusandluse ajaloolise tausta ja juriidiliste tähtaegade mõju vastu kohtusüsteemile.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja rõhutab tugevalt regionaalpoliitilist tasakaalu, kritiseerides Harjumaa-keskset otsustusprotsessi, mis ei arvesta teiste piirkondade elukogemusega. Ta toetab riigi töökohtade detsentraliseerimist ja ametnike välitööde mudeli jätkamist, samuti on tema fookuses andmeturbe tugevdamine kinnistusraamatu andmete kuritarvitamise vastu.
07.2024
2 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja ääremaastumise leevendamisele, mida peetakse pikaajalise võla kustutamiseks. Kõneleja toetab tugevalt käimasolevat eelnõu, mis muudab omavalitsuste rahastamist, et vältida Eesti liikumist veelgi suurema tasakaalust väljas oleku suunas. Seisukoht on poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades vajadust otsustada ja mitte karta muutusi.
06.2024
6 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud kohalike omavalitsuste (KOV) autonoomia ja usalduse suurendamisele, eriti maamaksuseaduse muudatuste kontekstis, kus KOV-idele antakse suurem otsustusõigus kasvupiirangu määramisel. Samuti peab kõneleja oluliseks KOV-ide tugevamat kaasamist kriiside lahendamisse. Poliitiline raamistik on usalduspõhine, rõhutades, et KOV-id teevad otsuseid rahvale lähemal kui Riigikogu Toompeal. Oluline prioriteet on ka Maa- ja Ruumiameti (MaRu) loomine, et vähendada killustatust ja parandada ruumiloome kompetentsi riigis.
05.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja, sotsiaaldemokraat, keskendub tugevalt regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisele, mida ta toetab jõuliselt. Ta on kriitiline riigieelarve stabiilsuse saavutamiseks vajalike kärbete suhtes, eelistades maksude ülevaatamist, nähes ainsana ühiskonnas valmisolekut riigikaitsemaksu kehtestamiseks. Tema raamistik on pigem väärtuspõhine (regionaalne õiglus) ja poliitikapõhine (KOV autonoomia).