Istungi profiil: Raimond Kaljulaid
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja vastutuse puudumisele riigikaitse valdkonnas. Kriitika on suunatud süsteemsetele viivitustele (rakendusaktid, kaitsetööstuspark) ja haldusvigadele, nõudes konkreetsete vastutajate väljaselgitamist. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades parlamentaarse järelevalve nõrkust. Poliitik rõhutab riigikaitse ja julgeoleku olulisust.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse, kaitsehangete (RKIK) ja seadusandluse rakendamise alal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja viidatakse detailidele, nagu C1/B2 keelenõuded, relvaseaduse rakendusaktid ning Riigikontrolli ja Kaitsetööstusliidu seisukohad. Asjatundlikkust näitab ka Nursipalu kohtuotsuse analüüs, kus rõhutatakse valitsuse puudulikku põhjendustööd.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, asjalik ja nõudlik, rõhutades parlamentaarse järelevalve nõrkust ja valitsuse vastutuse vältimist. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja faktipõhised, viidates konkreetsetele kuupäevadele, seadustele ja dokumentidele (nt Riigikontrolli aruanne). Toon on kohati amüsantne (viide kantsleri vastusele vastutuse kohta), kuid üldiselt terav ja süüdistav.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamentaarse järelevalve teostaja, olles esitanud arupärimise kaitseministrile (19. mail) ja osaledes Riigikogu riigikaitsekomisjoni töös. Märgitakse, et arupärimiste arutelu rütm on liiga aeglane, kuna sisulise aruteluni jõuti neli kuud pärast küsimuse aktuaalsust.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud kaitseministrile (Hanno Pevkur) ja Kaitseministeeriumile, süüdistades neid viivitamises, ebakompetentsuses ja vastutuse vältimises. Kriitika on protseduuriline (rakendusaktide viivitus) ja poliitiline (keelenõuete alandamine RKIK juhile), vihjates võimalusele, et soovitakse luua soodne pinnas konkreetsele kandidaadile. Vastutuse veeretamist Riigikantseleile nimetatakse "väga imelikuks lähenemiseks".
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav minevikureferentsides, kus rõhutatakse edukat koostööd Reformierakonnaga Tallinna linnavalitsuses planeeringute kiirendamisel. Praeguses kontekstis puudub viide kompromissidele, vaid domineerib opositsiooniline kriitika valitsuse suunal.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhirõhk on riiklikul julgeolekul ja kaitsepoliitikal (Nursipalu, RKIK). Regionaalselt tuuakse esile Tallinna linnavalitsuse positiivne eeskuju menetluste kiirendamisel, soovitades Kaitseministeeriumil Tallinnast õppust võtta. Rahvusvaheliselt kasutatakse Leedut ja Vilniust eeskujuna kiirete arenduste osas.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse tugevalt Eesti kaitsetööstuse arendamist, vähendades regulatsioone ja soodustades investeeringuid, nähes selles nii majanduslikku kasu kui ka riigikaitse lahutamatut osa. Kritiseeritakse valitsuse tegevusetust, mis on Taavi Veskimägi hinnangul toonud kaasa investeeringute kaotuse.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ebapiisavalt andmeid.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate seaduste (relvaseadus) rakendusaktide õigeaegsel jõustamisel ja parlamentaarsel järelevalvel. Rõhutatakse vajadust avalikustada kriitiline kaitseraport ja parandada Riigikogu järelevalve funktsiooni, mis on viivituste tõttu nõrk.
5 Analüüsitud kõnesid