Istungi profiil: Raimond Kaljulaid
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on välispoliitikal, eriti Ukraina toetamisel ja Venemaa agressioonile vastuseismisel, mis on raamitud väärtuspõhise lähenemisena. Kõneleja nõuab rangelt õiglast rahu, mis hõlmab okupeeritud alade vabastamist, kahjude hüvitamist ja sõjakurjategijate vastutusele võtmist. Ta kritiseerib teravalt lääne suurriikide ja Eesti välisministri kalduvust küünilisele kompromissile ja lipitsemisele USA võimaliku uue presidendi ees. Strateegiline suund peab olema kindlameelne, sarnaselt 1990. aastate Põhjamaade toetusega Eestile.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust Eesti lähiajaloo välispoliitika, eriti 1990. aastate iseseisvuse kindlustamise, Vene vägede väljaviimise ja lääne institutsioonidega liitumise osas. Ta tugineb ajaloolistele näidetele, tuues esile Lennart Meri, Jüri Luige ja Toomas Hendrik Ilvese rolli ning Põhjamaade poliitikute (nt Hannibalsson, Ellemann-Jensen, Bildt) olulisuse. Ta kasutab ajaloolisi paralleele, et õigustada praegust tugevat toetust Ukrainale.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja otsene, eriti välisministri ja lääne suurriikide suunal. Kõneleja tasakaalustab ajaloolisi ja loogilisi argumente (1990. aastate edu võtmed) tugevate emotsionaalsete rünnakutega, nimetades välisministri tegevust "väiklaseks" ja "sügavalt kohatuks". Ta kasutab tugevaid metafoore (lipitsejad, vimpel ja lipsunõel) ning esitab retoorilisi küsimusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt täiskogu välispoliitika arutelul, paludes protseduuriliselt kolm minutit lisaaega. Ta algatas arutelu välisministri kohaloleku küsimuse tõstatamisega, näidates aktiivset osalemist parlamendi debattides.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud välisministrile Margus Tsahknale, keda süüdistatakse protseduurilises puudumises ja sisepoliitiliste arveteklaarimises. Kõneleja kritiseerib ka teravalt lääne suurriike, kes ajavad Ukraina küsimuses "küünilist poliitikat", mis erineb avalikult välja öeldud eesmärkidest. Ta soovitab välisministril valitsusest lahkuda, kui talle sotsialistidega koos olemine ei meeldi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab ajaloolist vajadust erakondadeülese ja valitsusteülese välispoliitilise konsensuse järele, mis oli 1990. aastatel edu võti. Praeguses kontekstis on ta aga äärmiselt vastanduv valitsuspartneri (välisminister) suhtes, kritiseerides tema tegevust ja kahtlustades tema kasulikkust Eestile.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvahelistel suhetel, rõhutades Eesti liitlassuhteid lääne institutsioonidega (NATO, EL) ja ajaloolist tänuvõlga Põhjamaade ees. Kõneleja keskendub selle tänuvõla edasiandmisele Ukrainale, kritiseerides samal ajal lääne suurriikide poliitikat.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Mainitakse, et 1990. aastatel oli Eesti riigieelarve ja inimeste toimetuleku tagamise võime oluliselt nõrgem, mis tegi välispoliitiliste eesmärkide saavutamise keeruliseks. Konkreetsete praeguste majanduspoliitiliste seisukohtade või eelnõude kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja kaitseb oma erakonna esimeest Lauri Läänemetsa välisministri rünnaku eest, mis puudutas "sotsialistlikku klassiviha", kinnitades seeläbi oma sotsiaaldemokraatlikku ideoloogilist identiteeti. Muude spetsiifiliste sotsiaalsete teemade kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõne keskendus strateegilise välispoliitika suuna defineerimisele ja valitsuse tegevuse kritiseerimisele täiskogu arutelu raames. Konkreetsete seaduseelnõude, muudatusettepanekute või õigusloome prioriteetide kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid