Istungi profiil: Raimond Kaljulaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-13
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud Euroopa strateegilise autonoomia toetamisele, pidades seda Eesti välispoliitika keskseks taotluseks ja Euroopa ellujäämise eelduseks. Kõneleja kritiseerib teravalt enamikku NATO liikmesriike, kes ei täida 2% kaitsekulutuste eesmärki, seades kahtluse alla nende pühendumuse Põhja-Atlandi lepingu artiklile 3. Positsioon on tugevalt julgeoleku- ja väärtuspõhine, rõhutades vajadust geopoliitilise mängijana tõsiseltvõetavaks muutumiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Demonstreerib põhjalikke teadmisi rahvusvahelisest julgeolekust, NATO mehhanismidest (Artiklid 3 ja 5), kaitseökonoomikast ja Euroopa geopoliitilisest ajaloost. Kasutab konkreetseid statistilisi andmeid NATO liikmete 2% eesmärgi täitmise kohta (11/31 täidab) ja Rootsi liitumisprotsessi pikkuse kohta (639 päeva). Viitab autoriteetsetele allikatele ja kontseptsioonidele, nagu Lennart Meri hoiatused ja Macroni 2017. aasta Sorbonne'i kõne.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine, analüütiline ja tungiv, rõhutades maailma keerukust ja ohtude eskaleerumist. Kasutatakse ajaloolisi viiteid (9/11, Lennart Meri) ja elavaid metafoore (Rootsi kui "ära kaotatud kohver"), et rõhutada olukorra kriitilisust. Loogilised argumendid kaitsekulutuste ja majandusvõimekuse kohta tasakaalustavad emotsionaalseid üleskutseid Euroopa tegevusetuse vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogu täiskogu istungil, kus esitati välisministrile küsimus Euroopa strateegilise autonoomia kohta ja peeti pikem kõne julgeoleku olukorrast. Tegevusmuster näitab aktiivset osalemist parlamendi debattides, keskendudes välis- ja julgeolekupoliitika teemadele. Muude tegevuste või rütmide kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud jõukatele Euroopa NATO riikidele, kes ei täida kaitsekulutuste kokkuleppeid, süüdistades neid "rahudividendi" nautimises, samal ajal kui teised kannavad koormat. Samuti kritiseeritakse kaudselt neid, kes takistavad Rootsi NATO-ga liitumist, ning Ameerika Ühendriikide populiste, kelle argumente Euroopa nõrkus toidab. Kriitika on poliitika- ja põhimõttepõhine, mitte isiklik.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kutsub üles tihendama koostööd Euroopa riikide vahel strateegilise autonoomia loomiseks ning Atlandi-ülese koorma õiglasemale jagamisele. Väidetakse, et õiglasem koormajagamine vähendaks pingeid USA ja Euroopa vahel. Puuduvad andmed koostöö kohta Riigikogu siseselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt rahvusvaheline ja geopoliitiline, käsitledes NATO, EL-i, Venemaa, Hiina ja Lähis-Ida konflikte. Regionaalselt rõhutatakse Rootsi liitumise kriitilist tähtsust NATO kirdesuuna ja Läänemere julgeoleku tagamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kaitsekulutusi käsitletakse strateegilise investeeringuna, mitte pelgalt kuluna, viidates Teise maailmasõja majanduslikule hävitustööle. Leitakse, et Euroopa Liidul kui maailma suuruselt kolmandal majandusel on rahaline võimekus saavutada strateegiline autonoomia, kui kulutused oleksid võrreldavad külma sõja aegsete tasemetega. Toetab ranget fiskaaldistsipliini kaitsekulutuste osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemadena mainitakse populismi esiletõusu ja kasvavaid pingeid lääne ühiskondades, mis on seotud rahvusvahelise terrorismi ja julgeolekuolukorra keerukusega. Väljendatakse muret kohutava ja lubamatu tsiviilohvrite arvu pärast Lähis-Ida sõjas.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kõrgetasemelise strateegilise välispoliitika kujundamisel, kutsudes Riigikogu üles arutama Euroopa strateegilise autonoomia küsimust kui keskset eesmärki. Rõhutatakse rahvusvaheliste kokkulepete (NATO artikkel 3 ja 2% eesmärk) täitmise olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid