Päevakorra profiil: Raimond Kaljulaid
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud julgeolekule ja välispoliitikale. Kõneleja toetab tungivalt Euroopa strateegilise autonoomia (ESA) muutmist Eesti välispoliitika keskseks taotluseks, nähes selles lahendust NATO koorma õiglasemaks jagamiseks ja Euroopa geopoliitilise mängija rolli tugevdamiseks. Kriitika on suunatud NATO liikmesriikidele, kes ei täida 2% kaitsekulutuste eesmärki, ning rõhuasetus on poliitika- ja väärtuspõhine, hoiatades Euroopa ellujäämise eest ilma ESA-ta.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, NATO toimimise ja Euroopa kaitsepoliitika kontseptsioonide osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 2% eesmärgi täitjad, Rootsi ooteaeg 639 päeva) ja viiteid olulistele ajaloolistele sündmustele ja kõnedele (Lennart Meri, Macron 2017). Analüüs on struktureeritud, viidates Põhja-Atlandi leppe artiklitele 3 ja 5.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja tungiv, rõhutades julgeolekuolukorra tõsidust ja Euroopa nõrkust. Kasutatakse nii ajaloolisi viiteid (9/11, külm sõda) kui ka emotsionaalseid kujundeid (Rootsi kui kaotatud kohver) ning esitatakse selgeid loogilisi argumente kaitsekulutuste kui investeeringu kohta. Toon on kriitiline Euroopa Liidu aegluse ja NATO liikmete kohustuste täitmata jätmise suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogus välispoliitika arutelu raames, mis näitab aktiivset osalemist olulise tähtsusega riiklike küsimuste debattides. Kõneleja esitab välisministrile otseküsimusi ja reageerib tema seisukohtadele, viidates eelseisvatele rahvusvahelistele sündmustele (NATO tippkohtumine Washingtonis).
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud NATO liikmesriikidele, kes ei täida Põhja-Atlandi leppe artikli 3 kohustusi ja 2% kaitsekulutuste eesmärki, nimetades neid kokkuleppe mittetäitjateks. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu aeglust ja nõrkust (nt mürskude tarnimisel) ning Ameerika Ühendriikide populiste, kes kasutavad Euroopa nõrkust oma kohustuste kahtluse alla seadmiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kutsub Riigikogu üles arutama ja toetama Euroopa strateegilise autonoomia küsimust, otsides konsensust selle välispoliitilise eesmärgi osas. Koostööstiil rõhutab vajadust õiglasema koorma jagamise järele Atlandi-ülestes suhetes, et vähendada pingeid USA ja Euroopa vahel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvaheline, käsitledes globaalseid julgeolekuküsimusi (terrorismi levik, Hiina/Venemaa vastasseis, Lähis-Ida sõda). Regionaalselt rõhutatakse Rootsi liitumise kriitilist tähtsust NATO kirdesuuna ja Läänemere julgeoleku tagamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad kaitsekulutustele, mida käsitletakse strateegilise investeeringuna, mitte kuluna, viidates Teise maailmasõja majanduslikule hävitustööle. Kritiseeritakse jõukaid Euroopa riike "rahudividendi" nautimise eest ajal, mil nad ei täida oma kaitsekohustusi, ning rõhutatakse vajadust kulutada kaitsele külma sõjaga võrreldaval tasemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Mainitakse lääne ühiskondades esile kerkinud populismi ja kasvavaid sisepingeid, mis on seotud rahvusvahelise terrorismi hirmude võimendumisega. Need teemad on esitatud rahvusvahelise julgeolekuolukorra tagajärgedena, kuid konkreetsete sotsiaalpoliitiliste lahenduste kohta puudub detailne info.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine poliitiline eesmärk on algatada Riigikogus arutelu Euroopa strateegilise autonoomia keskseks välispoliitiliseks taotluseks muutmise üle. Kõneleja on algataja rollis, kutsudes üles seda küsimust arutama, et anda Euroopa kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitikale selgem vorm ja eesmärk.
2 Analüüsitud kõnesid