Päevakorra profiil: Raimond Kaljulaid
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025–2028" eelnõu (540 OE) esimene lugemine
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt riigikaitsel, toetades kaitsekulutuste suurendamist vähemalt 3%-ni SKP-st ja piisavate lahingumoonavarude tagamist. Kuigi opositsiooni eelnõu (540 OE) eesmärk on õige, lükatakse konkreetne dokument tagasi selle õhukese sisu tõttu. Poliitilist positsiooni raamib koalitsiooni saavutuste kaitsmine ja opositsiooni varasemate tegematajätmiste esiletoomine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust riigikaitsekulutuste ajaloos, viidates konkreetsetele SKP protsentidele (1,88%, 1,9%) ja NATO tippkohtumiste kokkulepetele (2006, 2014 Wales). Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "laskemoonavajaduse metoodika" ja viidatakse Kaitseväe juhatajate (Herem, Terras) rollile. Samuti rõhutatakse teadmisi elanikkonnakaitse valdkonna arendamisest ja riigi varude küsimustest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on alguses formaalne ja tunnustav, kuid muutub kiiresti teravaks ja süüdistavaks, kasutades "pingpongi" metafoori. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja ajaloolistel faktidel põhinevad, tuues esile konkreetseid kuupäevi, protsente ja võrdlusi (nt hangete maht oli viis korda väiksem). Tone on tõsine, kuid samal ajal tugevalt süüdistav opositsiooni varasemate tegematajätmiste osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt Riigikogu täiskogu arutelul, paludes lisaaega teema olulisuse tõttu, ning viitas oma tegevusele Riigikaitsekomisjonis, kus tutvuti riigi varude küsimustega. See näitab aktiivset osalemist nii seadusandlikus protsessis kui ka komisjonitöös.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Isamaa fraktsioon ja Urmas Reinsalu, keda süüdistatakse kollektiivses vastutuses ja tegematajätmistes kaitsekulutuste ja laskemoona hankimisel. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest ebaõnnestumisest (madalad protsendid) kuni süüdistuseni, et Isamaa valitsusajal lepiti Eesti territooriumi osalise okupeerimisega. Kõneleja lükkab tagasi kõik opositsiooni süüdistused praeguse valitsuse aadressil.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab erakondadevahelise koostöö olulisust riigikaitses, viidates sotsiaaldemokraatide eestvedamisel sõlmitud laiapõhjalisele kokkuleppele 3% SKP eesmärgi fikseerimiseks. Kuigi käimas on vastasseis, kutsutakse üles olema konstruktiivsed ja otsima ühiseid lahendusi, et minna edasi kollektiivse vastutuse platvormilt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul kaitsepoliitikal ja rahvusvahelisel koostööl, tuues esile Soome kogemuse elanikkonnakaitses. Regionaalne aspekt tõuseb esile kriitika käigus, kus viidatakse Lõuna-Eesti ja Kirde-Eesti elanike kodude võimalikule okupeerimisele varasemate kaitseplaanide alusel, rõhutades seeläbi kohalike elanike julgeolekut.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on tugevalt seotud riigikaitse rahastamisega, toetades kaitsekulutuste fikseerimist vähemalt 3% tasemel SKP-st. Toetatakse suuri riigihankeid (1,6 miljardit eurot laskemoona jaoks) ning rõhutatakse vajadust arvestada riigi reaalsete, käegakatsutavate võimalustega. Märgitakse, et varasema kiire majanduskasvu tõttu jäid kaitsekulutused planeeritust maha.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus käsitletud sotsiaalne teema on elanikkonnakaitse valdkonna arendamine, mida peetakse oluliseks ja millesse Eesti ei ole viimastel kümnenditel piisavalt panustanud. Sotsiaaldemokraadid on selles valdkonnas eestvedajad, püüdes tagada elanikkonna turvalisust ja valmisolekut.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on riigikaitse rahastamisel ja laskemoona hankimisel, kus toetatakse eesmärki, kuid lükatakse tagasi opositsiooni eelnõu (540 OE) menetlemine selle õhukese sisu tõttu. Varasemate saavutustena tuuakse esile 3% kaitsekulutuste lävendi fikseerimine julgeolekupoliitika alustes, mis sai Riigikogu täiskogult suure toetuse.
3 Analüüsitud kõnesid