Päevakorra profiil: Raimond Kaljulaid
Kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud riigikaitsele ja julgeolekule, nõudes püsivat kaitsekulutuste tõstmist 4–5% SKP-st, viidates Venemaa Föderatsiooni kasvavale ohule ja imperialistlikele kavadele. Rõhutatakse vajadust õiglaseks koorma jagamiseks nii NATO riikide vahel kui ka riigi sees, eelistades jõukamate panustamist kaitsekulude katteallikatesse. Ohuhinnang on tungiv ja väärtuspõhine, vastandades demokraatlikke riike autoritaarsele Venemaale.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid (SKP protsendid, NATO keskmised) ja ajaloolisi võrdlusi (külm sõda). Eriti põhjalik on Venemaa Föderatsiooni ohuhinnangute ja ideoloogiliste kontseptsioonide (nt patriarh Kirilli ja Medvedevi avaldused) analüüs. Samuti on ta kursis Riigikogu komisjonide ja Kaitseministeeriumi institutsionaalsete protseduuridega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine ja tungiv, keskendudes loogilistele argumentidele ja faktidele, et rõhutada Venemaa Föderatsiooni ohu tõsidust ja vajadust kaitsekulutusi suurendada. Kõne on formaalne ja analüütiline, sisaldades nii protseduurilisi märkusi (lisaaja palumine) kui ka teravat kriitikat sünkroniseerimisprobleemide teemal. Kasutatakse otseseid viiteid välispoliitilistele sündmustele ja avaldustele (Kirill, USA valimised).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Kaitseministri ettekande raames, mis näitab aktiivset osalemist Riigikogu julgeoleku- ja kaitsepoliitika aruteludes. Kõneleja viitab oma tegevusele Sotsiaaldemokraatide juhatuses (kaitsekulude arutelu) ja jälgib teravalt hiljutisi avalikke ja rahvusvahelisi sündmusi, nagu Kirilli avaldused ja Riigikogu liikmete Hiina-visiit.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Riigikogu institutsionaalsete protseduuride ja sünkroniseerimise puudulikkuse vastu välis- ja julgeolekupoliitikas. Eriti teravalt kritiseeritakse Riigikogu spiikrit (Lauri Hussar) ja väliskomisjoni esimeest (Marko Mihkelson) Hiina-visiidi tagantjärele kritiseerimise eest, nimetades seda piinlikuks aruteluks. Opositsioonipartei Isamaa suunal väljendatakse aga tunnustust lahenduste pakkumise eest kaitsekulude katteallikate osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline: kiidetakse Isamaa algatusi katteallikate pakkumisel ja tõdetakse head isiklikku koostööd kaitseministriga. Samas nõutakse tungivalt institutsioonidevahelise sünkroniseerimise ja kooskõlastamise parandamist Riigikogus ja ministeeriumide vahel, et vältida piinlikke olukordi ja tagada olulise info kiire liikumine.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvahelistel julgeolekuküsimustel (NATO koorma jagamine, USA keskendumine Hiinale) ja Venemaa Föderatsiooni ohul Baltikumi ja Soome suunal. Riigisisene tähelepanu on suunatud kaitsekulutuste ja Riigikogu töökorralduse parandamisele. Eestit käsitletakse osana Läänest ja Venemaa impeeriumi taastamise sihtmärgina.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt riigikaitsekulutuste massiivset suurendamist 4–5% SKP-ni. Fiskaalselt eelistab kulude katmist progressiivselt, rõhutades, et panustama peaksid enam kõige jõukamad Eesti inimesed, et tagada koorma õiglane jagamine riigi sees ja mitte koormata madala sissetulekuga elanikke ega keskklassi.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas rõhutatakse õiglase koorma jagamise põhimõtet kaitsekulutuste rahastamisel. Kõneleja seisukoht on kaitsta madalaima sissetulekuga elanikke ja keskklassi täiendavate maksukoormuste eest, suunates need kulud jõukamate inimeste panustamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kaitsekulutuste püsival suurendamisel ja Riigikogu töökorralduse parandamisel julgeolekuvaldkonnas. Eesmärgiks on tagada olulise info (nt Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne) kiire jõudmine Riigikokku ning parandada välis- ja julgeolekupoliitiliste otsuste eelnevat kooskõlastamist, et vältida hilisemaid konflikte.
2 Analüüsitud kõnesid