AI Profiileerimine: Mario Kadastik

Poliitiku positsiooni domineerib tugev ja pikaajaline fookus energiajulgeolekule ja dekarboniseerimisele, toetades jõuliselt taastuvenergia ja tuumaenergia arendamist ning Venemaa energiasüsteemist lahkumist. Tema lähenemine on valdavalt poliitika- ja regulatsioonipõhine, rõhutades tehnilist teostatavust, õiguslikku selgust ja bürokraatia vähendamist. Lisaks energeetikale on ta teadussüsteemi stabiilsuse ja alusteaduste pikaajalise rahastamise eestkõneleja, kritiseerides rakendusteaduste eelistamist baaskompetentside arvelt. Poliitiliselt on ta pragmaatiline, keskendudes strateegilistele eesmärkidele (nt kaitsekulud 5% SKP-st, tulumaksuküüru kaotamine) ning vastandudes populistlikele ja ebaefektiivsetele regulatsioonidele, nõudes alati faktipõhist ja analüütilist lähenemist.

Poliitiku asjatundlikkus on äärmiselt tehniline ja mitmekülgne, keskendudes domineerivalt energeetikale ja elektrituru regulatsioonidele, kus ta demonstreerib sügavaid teadmisi nii füüsikalistest, majanduslikest (marginaalkulu, OpEx) kui ka juriidilistest aspektidest (direktiivid, toetusskeemid). Järjepidevalt tugev on ka ekspertiis teadus- ja innovatsioonipoliitikas (TA-rahastus, tuumaenergia, CERN) ning küberturvalisuse krüptograafilistes detailides. Ta toetab oma seisukohti ohtralt spetsiifilise tehnilise terminoloogia ja konkreetsete numbriliste andmetega (nt põlevkivi omahind, akustika, liitumistasud), korrigeerides järjepidevalt vastaste ebatäpseid prognoose. Lisaks sisulisele teadmisele on tal erakordselt põhjalik kompetents seadusandliku menetluse, protseduuriliste detailide ja majandusregulatsioonide (käibekünnised, vertikaalne integratsioon) juriidiliste nüansside osas.

Poliitiku retooriline stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja rangelt protseduuriline, tuginedes peaaegu eranditult loogilisele argumentatsioonile, tehnilistele detailidele ja andmetele, vältides seejuures emotsionaalseid apelle. Kuigi komisjoni ettekannetes on toon neutraalne ja informatiivne, muutub stiil poliitilistes debattides enesekindlaks, kiireloomuliseks ja sageli teravalt konfronteeruvaks, eriti faktivigade parandamisel või populismiks ning obstruktsiooniks peetava vastustamisel. Ta kasutab tugevaid ja otsekoheseid väljendeid, sh sarkasmi ja süüdistusi "tahtlikus vales" või "mentaalses inflatsioonis", ning rakendab keeruliste tehniliste nähtuste selgitamiseks lihtsustavaid analoogiaid.

Poliitiku tegevusmuster on pidevalt ja intensiivselt seotud seadusandliku protsessi juhtimisega, olles domineerivalt Majanduskomisjoni ettekandja Riigikogu täiskogul. Esineb Riigikogu istungitel väga tihedalt, sageli klastrite kaupa, keskendudes peamiselt eelnõude teise lugemise faasile ning komisjoni seisukohtade kaitsmisele ja selgitamisele. Tema avalik aktiivsus on alati seotud põhjaliku eeltööga, hõlmates regulaarset osalemist komisjoni istungitel ja töörühmades ning kohtumisi ministeeriumide ja reguleerivate asutustega (nt Elering, Konkurentsiamet). Kuigi tegevus algas otsese poliitilise dialoogiga (küsimus peaministrile), on see kiiresti spetsialiseerunud tehniliste ja majandusküsimuste menetlemisele.

Poliitiku vastasseis oli suunatud peamiselt EKRE ja Isamaa fraktsioonidele (sh Maastik, Epler, Reinsalu), kusjuures kriitika oli valdavalt sisuline ja faktipõhine, keskendudes intensiivselt energeetika, kliimapoliitika ja maksunduse teemadele. Kuigi alguses oli toon konstruktiivne, muutus see aja jooksul teravaks, süüdistades vastaseid järjepidevas valeinfo levitamises, numbrite moonutamises ja populistlikus hirmutamises. Lisaks sisulisele vastuseisule kritiseeriti teravalt ka vastaste obstruktsioonilist tegevust, protseduurireeglite eiramist ja e-valimiste tulemuste edutut vaidlustamist. Ideoloogilisel tasandil vastandus ta fossiilkütuste kaitsmisele, Venemaa-meelsetele seisukohtadele ja riikliku kontrolli suurenemisele internetis.

Poliitiku koostööstiil on valdavalt konsensuslik ja protseduurikeskne, rõhutades korduvalt üksmeelseid otsuseid komisjonitöös, et tagada menetluse efektiivsus. Ta teeb tihedat ja lojaalset koostööd ministeeriumide (eriti Kliimaministeeriumi) ja süsteemihalduritega, esindades sageli nende seisukohti Riigikogus. Kuigi ta on avatud dialoogile, vahendamisele ja pragmaatilistele kompromissidele sisulistes küsimustes (sh opositsiooni ettepanekute arvestamine), jääb ta strateegilistes ja ideoloogilistes valikutes valitsusliidu eesmärkide kaitsmisel kindlaks ja kompromissituks. Koostöö huvigruppidega on laiapõhjaline, eesmärgiga leida ratsionaalseid ja laiapõhjalise debati tulemusel sündinud lahendusi.

Poliitiku regionaalne fookus on valdavalt strateegiline ja illustreeriv, toetades riiklikke energia- ja teaduspoliitilisi eesmärke, kusjuures Ida-Virumaa on korduvalt esile tõstetud tööstusliku ülemineku, keskkonnamõju ja suurprojektide (nt tuumajaama asukoha) kontekstis. Konkreetsed kohalikud probleemid on harva iseseisva poliitilise fookuse all, kuid neid kasutatakse sageli näidetena üleriigiliste võrgustiku- või regulatsiooniküsimuste selgitamiseks (nt Lasnamäe, Kiviõli tuhamägi). Samas rõhutatakse strateegilist vajadust suunata suurinvesteeringud ja töökohad väljapoole Harjumaad ning kaasata kohalikke kogukondi (nt tuuleparkide talumistasude kaudu) riiklike taristuprojektide elluviimisel.

Kõneleja majandusvaated on tugevalt suunatud turumajandusele, kuid pragmaatilise regulatiivse sekkumise toetamisele, eriti energiasektoris, kus ta näeb taastuv- ja tuumaenergiat kriitilise allikana majandusliku konkurentsivõime ja madalate elektrihindade saavutamisel. Ta pooldab majanduse struktuurset muutust kõrge lisandväärtusega ekspordi ja tootlikkuse suunas, rõhutades strateegilist riiklikku investeeringut teadus- ja arendustegevusse ning eelistades investeerimismeetmeid otsetoetustele. Fiskaaldistsipliini osas rõhutab ta avaliku sektori kulude läbipaistvust ja reaalset kokkuhoidu ning toetab maksukoormuse vähendamist keskmise palga saajatele tulumaksuküüru kaotamise kaudu. Regulatiivses plaanis eelistab ta ettevaatlikku lähenemist, mis tagab konkurentsi, kuid ei pärsi innovatsiooni.

Poliitiku sotsiaalpoliitiline fookus on tugevalt seotud hariduse, majandusliku õigluse ja tehnoloogilise ratsionaalsusega, jättes kõrvale traditsioonilised kultuurisõja teemad. Ta toetab innovaatilisi õpetamismetoodikaid, mis soodustavad kriitilist mõtlemist, ning rõhutab teaduspõhist lähenemist sotsiaalsetele probleemidele, lükates tagasi teadmatuse baasil hirmutamise (nt tuulikute infraheli osas). Kodanikuvabaduste ja julgeoleku tasakaalus eelistab ta haridust ja vanemate ning laste vahelist suhtlust riiklikele tehnoloogilistele kontrollidele, kaitstes samal ajal e-valimiste süsteemi tehnilist usaldusväärsust ja auditeeritavust. Sotsiaalse õigluse raames rõhutatakse keskmise palga saajate (õpetajad, päästjad) majandusliku olukorra parandamist ning toetatakse kontrollitud ekspert-välistööjõu sissetoomist puuduvatesse IT- ja insenerivaldkondadesse.

Poliitiku seadusandlik tegevus on tugevalt kontsentreeritud energeetika ja majandusregulatsiooni valdkonda, keskendudes elektrituruseaduse reformile, taastuvenergia projektide kiirendamisele ning tuumaenergia alusraamistiku loomisele. Ta täidab valdavalt juhtivkomisjoni esindaja ja ettekandja rolli, olles aktiivne toetaja valitsuse algatustele, mis vähendavad bürokraatiat ja optimeerivad planeeringute menetlusi investeeringute kiirendamiseks. Lisaks energeetikale oli ta algataja teadusrahastuse struktuurireformi ja konkurentsiseaduse muudatuste (haldusmenetluse eelistamine) osas, näidates laia haaret majandussektoris, kuid esinedes ka vastaspoolena ebaotstarbekateks peetud eelnõude (nt tuuleparkide toetuste lõpetamine, elektritõukside kindlustuse laiendamine) tagasilükkamisel.