Istungi profiil: Aleksei Jevgrafov
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-26
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse ja Riigikogu enamuse otsustele, eriti seoses õiguste piiramise ja ühiskonna lõhestamisega. Kriitika keskendub väärtuspõhisele raamistikule, süüdistades valitsust küünilises julgeolekuargumendi kasutamises ebaõiglaste sammude õigustamiseks. Kõneleja vastustab põhiseaduse muutmise viisi ja peab Riigikogu tegevust ühiskonda lõhestava iseloomu tõttu julgeolekuohuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi integratsioonipoliitika ajaloost, viidates 30 aasta pikkusele tööle ja 27 aasta tagustele aruteludele ülikoolis. Ekspertiis on sotsiaalne, rõhutades eestikeelsele haridusele ülemineku praktilist valmisolekut koolides ja seadusandlike muudatuste (nt hääletamisõiguse kaotamine 150 000 inimesel) demograafilist ja sotsiaalset mõju. Andmete või statistika asemel toetutakse moraalsetele ja sotsiaalsetele argumentidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, emotsionaalne ja pakiline, kasutades tugevat moraalset hukkamõistu ("häbi," "alandamine," "küüniline"). Kõneleja kasutab ajaloolist konteksti ja religioosset fraasi ("Kui jumal tahab karistada, võtab ta mõistuse") ning vastandab valitsuse tegevust rahva tegelike kannatustega. Stiil on formaalne, kuid kirglik, keskendudes lugudele ja väärtustele, mitte kuivadele andmetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe esinemisega ühel täiskogu istungil 26. märtsil 2025, kus esitati nii küsimus kui ka pikk kõne. Puuduvad andmed esinemiste sageduse, rütmi või muude avalike tegevuste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Riigikogu enamus ja valitsus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika (integratsiooni nullimine) kui ka protseduuride (häälteenamuse kuritarvitamine) pärast. Kriitika on isiklik, süüdistades neid rahva unustamises, maapiirkondade elust mitteteadmises ja vaenlaste otsimises oma rahva hulgast. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid kutsutakse üles oma tegevust muutma.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja keskendub valitsuse ja enamuse tegevuse hukkamõistmisele ning üleskutsele töötada ühtse Eesti nimel. Puuduvad andmed koostöö, kaasallkirjastamiste või kompromissivalmiduse kohta teiste poliitiliste jõududega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud maapiirkondadele, Ida-Virumaale ja aladele, mis jäävad väljapoole Tallinna kuldset ringi ja Tartut. Rõhutatakse, et valitsus ei mõista, kuidas inimesed neis piirkondades elavad, leiba teenivad ja toime tulevad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on esitatud sotsiaalse toimetuleku ja heaolu kontekstis, rõhutades vähekindlustatud inimeste (pensionärid, puudega inimesed) raskusi. Valitsust kritiseeritakse selle eest, et ta ei hooli inimeste minimaalse toimetuleku tagamisest ja leivateenimise võimalustest. Spetsiifilisi seisukohti maksude või regulatsioonide osas esitatud ei ole.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamised sotsiaalküsimused on integratsioon, eestikeelne haridus ja kodanikuõigused. Kõneleja on tugevalt vastu hääletamisõiguse piiramisele 150 000 inimesel, pidades seda alandavaks ja teisejärguliseks kohtlemiseks. Samuti kritiseeritakse eestikeelsele õppele üleminekut, kui koolid pole valmis, ning mainitakse õiguste (sh relva omamise ja palvetamise õiguse) äravõtmist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on vastuseisul mitmele eelnõule, sealhulgas põhiseaduse muutmisele (meetodi osas) ja Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusele. Eelkõige vastustatakse seadusi, mis piiravad pikaajaliste elanike hääletamisõigust ja hariduse kättesaadavust emakeeles.
2 Analüüsitud kõnesid