Istungi profiil: Züleyxa Izmailova
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-21
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuse keskkonna- ja kliimapoliitika suhtes, pidades Eesti 2035 eesmärke tühjadeks loosungiteks. Peamised teemad on intensiivse metsamajandamise (70% raie) vastustamine, ambitsioonikate kliimaeesmärkide (2035) nõudmine ning valitsuse tegevuse läbipaistmatuse kritiseerimine. Poliitiline positsioon on selgelt väärtuspõhine, rõhutades looduskaitset, elurikkust ja demokraatia aluste kaitset. Sotsiaaldemokraatidena ei saa kõneleja leppida eluslooduse hävitamist süvendavate otsustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust keskkonna-, metsandus- ja energiapoliitika valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (nt süsiniku sidumine, salvestustehnoloogia, elurikkus) ning rõhutatakse teaduspõhiste faktide eiramist valitsuse poolt. Eriti detailselt käsitletakse metsamajandamise osakaalu, lageraiet ja tuumaenergia otsustusprotsessi puudujääke, kaheldes selle teaduspõhisuses. Asjatundlikkust kasutatakse valitsuse väidete ümberlükkamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on teravalt kriitiline, süüdistav ja tungiv, kasutades palju retoorilisi küsimusi ja tugevaid metafoore ("hoolikalt lihvitud reklaambrošüür," "suitsukate," "topeltmäng"). Apellatsioonid on suunatud nii loogikale (faktid heitmete kasvu kohta) kui ka emotsioonidele, rõhutades ohtu loodusele ja demokraatiale. Toon on formaalne, kuid sisu on kompromissitu ja ründav, süüdistades valitsust otsustusprotsesside läbipaistmatuses.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil, esitades nii küsimusi ministrile kui ka pikema poliitilise ülevaate valitsuse arengukava teemal. Mõlemad kõned peeti samal päeval (2025-05-21) seoses Eesti 2035. aasta eesmärkide elluviimise ülevaatega. Muud tegevusmustrid (nt regulaarsed esinemised või kohtumised) andmetest ei selgu.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse teadlikus kliimakriisi süvendamises ja demokraatia aluste murendamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (metsandus, tuumaenergia, puidupelletid) kui ka protseduuridele (teadlaste marginaliseerimine, Keskkonnaameti kärpimine, lobistide eelistamine). Kompromiss valitsuse praeguse poliitikaga on selgelt välistatud, kuna see teenib kitsaid ärihuve, mitte avalikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab Sotsiaaldemokraatide seisukohti ja kasutab kollektiivset keelt, viidates oma erakonna vastuseisule valitsuse poliitikale. On kaudne viide sarnasusele Erakond Eestimaa Roheliste eesmärkidega, kuid puuduvad andmed otsese erakondadevahelise koostöö kohta. Kõneleja näeb end koostöös teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonidega, keda valitsus on nõrgestamas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel arengukavadel (Eesti 2035) ja rahvusvahelistel kohustustel (Pariisi kliimaleping). Kõneleja kasutab võrdlusena Ukraina riiki, kes suutis sõja ajal vastu võtta ambitsioonika kliimaseaduse. Regionaalsed või kohalikud teemad kõnedes puuduvad, keskendutakse laiemale riiklikule poliitikale ja globaalsele kliimakriisile.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib majandusmudelit, mis seab kitsad ärihuvid ja intensiivse majandamise (70% metsade majandamine) looduskaitse ja pikaajalise arengu ette. Vastustatakse puidupelletite põletamist kui kõrgemat väärindamist ja nõutakse visiooni, mis ei ole kompromiss eelmise sajandi majandusmudeliga. Rõhutatakse, et looduskapitali arvel majandamine vähendab tegelikult majandusedu võimalusi.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on tulevikuvisioon ja vastutus laste ees kliimakriisi ja keskkonnahävitamise kontekstis. Rõhutatakse vajadust kaitsta looduse tervist ja elurikkust, mis on seotud ühiskonna tugisammaste (teadlased, järelevalveasutused) kaitsmisega. Kõneleja seostab valitsuse tegevuse demokraatia põhialuste murendamisega, kui avalik võim töötab kitsaste ärihuvide nimel.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kliimaseaduse vastuvõtmise takerdumisel ja selle asendamisel ambitsioonitu seadusega ("kliimakindla majanduse seadus"). Kõneleja on valitsuse seadusandliku tegevuse tugev vastane selles valdkonnas ning nõuab kiireid ja ambitsioonikaid õigusraamistikke, tuues positiivse näitena Ukraina kiiret tegutsemist.
3 Analüüsitud kõnesid