Päevakorra profiil: Züleyxa Izmailova
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige olulisem seisukoht on toiduainete käibemaksu langetamine, mida peetakse kõige tõhusamaks viisiks hinnatõusu spiraali murdmiseks. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja majanduskeskne, rõhutades vajadust taastada inimeste ostujõud ja toetada kohalikku tootmist. Poliitiline raamistik on jõudlusel põhinev, kritiseerides varasemaid valitsusi (Keskerakond) tegevusetuse eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksunduse ja makromajanduse vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "tuluelastsuse teooria" ja "ringtarbimine." Esitatakse detailseid võrdlusi naaberriikide käibemaksupoliitikatega (Läti, Rootsi, Suurbritannia) ning statistikat müügimahtude languse kohta (5%). Ekspertiis hõlmab ka toidujulgeoleku ja regionaalse konkurentsivõime teemasid.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline ja argumenteeritud, tuginedes tugevalt majandusteooriale ja rahvusvahelistele võrdlustele. Toon on kriitiline ja kohati ründav opositsiooni suhtes, süüdistades neid silmakirjalikkuses ja tegevusetuses. Kõne sisaldab nii loogilisi apelle (eelarve mõju selgitamine) kui ka sotsiaalsetele probleemidele viitamist (kesisem toidulaud).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu raames, mis toimus vahetult enne kohalike valimiste lõppu. Kõneleja palus oma seisukohtade esitamiseks lisaaega kolm minutit.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Keskerakond ja Eesti 200, keda kritiseeritakse teravalt silmakirjalikkuse ja valitsuses oldud ajal tegemata jäänud otsuste eest. Keskerakonda süüdistatakse selles, et nad ei kasutanud peaministriparteina aega ära toidu käibemaksu alandamiseks. Eesti 200 tembeldatakse silmakirjalikuks sihitud toetuste küsimuses.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö on suunatud laiapõhjalisele toetusele, viidates enam kui 100 000 inimese petitsioonile ning toetusele Eesti Toiduliidult, Põllumajandus-Kaubanduskojalt ja Kaupmeeste Liidult. Sotsiaaldemokraadid toetavad petitsiooni jõudmist Riigikokku ja rõhutavad oma aktiivset tegevust toiduhinna allatoomise küsimuses valitsuses olles.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvahelisel konkurentsivõimel, võrreldes Eesti käibemaksu naaberriikide (Läti, Rootsi) ja teiste EL-i riikidega. Rõhutatakse, et kõrge käibemaks muudab Eesti ebaatraktiivseks turismikohaks. Regionaalne kasu rõhutab töökohtade loomist maal ja kodumaise toidutootmise tugevdamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab toiduainete käibemaksu alandamist kui majanduse tasakaalustamise meedet, mis tõstab ostujõudu ja taastab nõudlust. Toetab põhimõtet, et rikkamad maksaksid proportsionaalselt oma võimetele (sihitud maksud). Usutakse, et käibemaksu langetamise eelarveline mõju jääb mõõdukaks ringtarbimise tõttu, mis suunab säästetud raha tagasi tarbimisse.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne mure on inimeste toidulaua kesisemaks jäämine ja esmavajalike kaupade ostmata jätmine kõrgete hindade tõttu. Eesmärk on parandada tarbijate heaolu ja tagada tervislikum toidulaud Eesti inimestele. Kõneleja rõhutab, et kõrged hinnad lõhuvad ühiskonna ühtsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on toiduainete käibemaksu alandamine, millega luuakse Eestis käibemaksuerisus esmatarbekaupadele. Kõneleja on aktiivne toetaja, kes kutsub valitsust üles tegema otsust petitsioonile vastavalt. Sotsiaaldemokraadid tegelesid toiduhinna allatoomise küsimusega aktiivselt valitsuses olles.
2 Analüüsitud kõnesid