Täiskogu istungite kaupa: Diana Ingerainen

Kõneleja näitab kompetentsi majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, eriti käibemaksu mõju, tarneahela dünaamika ja sihtotstarbelise abi osas. Kasutatakse konkreetseid eelarvestatistikaid (nt 200–400 miljonit eurot) ning viidatakse majandusteadlase Vitsuri kontseptsioonile "komberuum" ja Euroopa riikide kogemustele. Samuti demonstreeritakse teadmisi rahvatervise riskiteguritest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistiku (2028–2034) ja sotsiaalvaldkonna rahastamise osas, viidates konkreetsetele summadele (6,5 miljardit eurot Eestile) ja protsentidele (14% sotsiaalvaldkonnale). Eriti tugev on teadmiste baas hoolekande, pensionisüsteemide killustatuse ning tervishoiuvõrgustiku vajaduste analüüsimisel. Ta rõhutab inimkeskseid lahendusi ja demograafiliste muutustega arvestamist.

Andmeid pole piisavalt.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja eelarve mõjude alal, tuues välja konkreetsed rahalised suurused (400 miljonit vs 200 miljonit eurot) ja viidates hinnakujunduse ahelale. Ekspertiis tugineb Rahandusministeeriumi ametnike (Aet Külasalu, Madis Aben) ja mõttekoja Paraxis analüüsidele, samuti rahvusvahelistele näidetele Lätist ja Soomest.

Ekspertiis ilmneb eelarve planeerimise ja seadusandluse valdkonnas, keskendudes eelkõige eelarveseaduses kasutatavatele mõõdikutele ja nende aluseks olevatele metoodikatele. Kõneleja näitab teadlikkust vajadusest siduda eelarvevahendite haldamine dünaamilise teadustehnoloogia arenguga.

Ekspertiis on nähtav seadusandlikus protseduuris ja Rahanduskomisjoni töös. Ta demonstreerib teadmisi eelnõu menetluskäigust, läbirääkimistest ning komisjoni otsustest, viidates ka ministri ja teise spetsialisti (Tiina Hansson) kaasamisele.

Esineja näitab üles asjatundlikkust Rahanduskomisjoni menetlusprotseduuride ja otsuste edastamisel, detailiseerides kohtumiste aegu ja osalejaid. Sisuline teadmus puudutab maksustamise mõjusid ja tööhõivet, viidates akadeemilisele taustale (õppejõud professor Urmas Varblane) ja uuringutele (OSKA uuring). Ta rõhutab, et terviklikku pilti maksude mõjudest tööjõupoliitikale ei ole, mis viitab teema sügavale mõistmisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse laiapõhjalise kontseptsiooni ja eelarveprotsesside osas, eriti lisaeelarve kontekstis. Ta kasutab termineid nagu "mõjuanalüüsid", "tulemusmõõdikud" ja "ressursside ümberhindamine", mis viitab teadmistele finants- ja julgeolekustrateegia valdkonnas.

Kõneleja näitab üles huvi rahvusvahelise võrdleva poliitika vastu, küsides konkreetselt Iisraeli ja Soome eeskujude kasutamise kohta eelnõu koostamisel. See viitab soovile tagada, et pakutavad lahendused põhineksid rahvusvahelisel kogemusel ja parimatel praktikatel.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust tervishoiu ja meditsiiniliste protsesside alal, eriti seoses tahteavalduste ja palliatiivse raviga. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "tervise infosüsteem" ning viidatakse perearstide konsulteerimisvõimalustele anestesioloogide ja palliatiivraviarstidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusprotseduuride ja Rahanduskomisjoni töökorralduse osas. Ta on võimeline esitama täpsed andmed komisjoni otsuste, hääletustulemuste (5 poolt, 2 vastu) ja konsensuslikkuse taseme kohta. Ekspertiis on seotud seadusandliku protsessi detailse tundmisega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja rahanduskomisjoni töökorralduse osas. Ta valdab teavet eelnõude arutelu, ministri kaasamise ja muudatusettepanekute tähtaegade määramise kohta. Ekspertiis on suunatud seadusandliku protsessi juhtimisele juhtivkomisjoni esindajana.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja selle mõjude analüüsimisel, viidates teadlaste uuringutele ja teiste EL-i riikide (nt Läti) kogemustele. Ta rõhutab vajadust sügavamalt uurida Eesti toiduahelat tootjatest lõpptarbijateni ning seost maksupoliitika ja rahvatervise vahel. Ta tugineb Rahandusministeeriumi ja Konjunktuuriinstituudi ekspertide seisukohtadele.

Ebapiisavad andmed.