Täiskogu istungite kaupa: Diana Ingerainen

Peamine kriitika on suunatud käibemaksu langetamise ettepaneku pooldajatele, kelle lahendust nimetatakse kalliks, ebatõhusaks ja ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla meetme majandusliku ja sotsiaalse mõju, kuna see aitab rohkem neid, kes niigi toime tulevad. Vastustatakse ka väiteid, et käibemaksu alandamine aitaks Eesti tootjaid või parandaks rahva toitumist.

Otseseid vastaseid ei kritiseerita, kuid esitatakse kaudne kriitika tervishoiuvaldkonnas tehtud varasemate "eksimuste" suhtes, kus taristuinvesteeringud ja palgad ei taganud kättesaadavust. Kõneleja tunnistab ka poliitiliste "võimuvõngete" olemasolu, kuid ei lase neil oma fookust sotsiaalvaldkonnalt kõrvale juhtida.

Andmeid pole piisavalt

Vastuseis on suunatud eelnõule, mis pakub käibemaksu alandamist, rõhutades selle negatiivset fiskaalset mõju ja ebatõhusust lõpphinnale jõudmisel. Kriitika on rangelt poliitikapõhine, viidates teiste riikide ebaõnnestunud kogemustele. Kõneleja nimetab neutraalselt ka need kolleegid, kes hääletasid tagasilükkamise ettepaneku vastu (Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Riina Sikkut).

Ebapiisavad andmed. Kriitika on suunatud pigem süsteemi potentsiaalsele jäikusele ja aegumisele, mitte konkreetsetele vastastele või poliitikutele.

Andmeid pole piisavalt.

Vastasseis puudub. Esineja keskendub menetluse ja poliitika analüüsile, mitte vastaste kritiseerimisele.

Kõneleja ei kritiseeri ega nimeta ühtegi konkreetset vastaspoolt. Ta keskendub pigem protseduurilistele puudujääkidele, nagu läbipaistvuse ja mõjuanalüüside vajakajäämine, kuid ei kasuta ründavat tooni.

Vastasseis on mõõdukas ja protseduuriline, kritiseerides valitsuse või ministeeriumi tegevuse ajastust, kuna asi oleks pidanud olema lahendatud varem. Kriitika on suunatud tegevuse efektiivsusele ja kiirusele.

Kriitika on suunatud neile, kes laiendavad käsitletavat teemat alusetult teistele valdkondadele, mis viitab soovile hoida seaduse ulatus kitsa ja spetsiifilisena. Kriitika on pigem sisuline ja madala intensiivsusega, keskendudes eelnõu fookuse kaitsmisele.

Vastuseis on suunatud konkreetsele eelnõule, mille tagasilükkamist komisjoni enamus soovitas. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, kuna kõneleja edastab hääletustulemuse, mis näitab selget jagunemist (5 poolt tagasilükkamisele, 2 vastu).

Andmeid pole piisavalt.

Vastuseis on suunatud eelnõu algatajate vastu, kritiseerides nende ettepanekute puudulikku analüüsi rahvatervise ja sotsiaalsete mõjude osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes tõenduspõhisuse puudumisele. Isiklikul tasandil mainis ta, et ei jaga Jürgen Ligi teatud seisukohti.

Ebapiisavad andmed.