Täiskogu istungite kaupa: Lauri Hussar

Peamine seadusandlik fookus on Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmine (eelnõu 684), et nihutada kandidaatide esitamise tähtaegu varasemaks ja lisada kandidaatidele esinemisõigus Riigikogu ees. Kõneleja on selle initsiatiivi algataja ja rõhutab, et need muudatused on osa demokraatiapaketist ning tuleb vastu võtta enne järgmise aasta presidendivalimisi.

Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse algatatud eelnõude menetluse lõpuleviimisele ja alustamisele. Olulised teemad on planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Kõneleja tegeleb eelnõu 701 esimese lugemise lõpetamise ja muudatusettepanekute tähtaja määramisega.

Seadusandlik fookus puudub; rõhk on parlamendi töökorra ja istungi läbiviimise reeglite selgitamisel. Kõneleja tegeleb institutsionaalse korra hoidmisega.

Peamine seadusandlik prioriteet on Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine, mille eesmärk on vähendada kuluhüvitiste piirmäära. Lisaks keskendub ta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse korrektsele tõlgendamisele ja rakendamisele, eriti infotunni reeglite osas.

Seadusandlik fookus on konkreetse turvalisust ja tehnoloogiat puudutava eelnõu toetamisel. Kõneleja tegutseb toetaja ja samal ajal ka õiguslike kaitsemeetmete kontrollijana, keskendudes eelnõu sätete detailsusele.

Ebapiisavad andmed

Fookus on valitsuse poliitika ja juriidilise seisukoha selgitamisel seoses Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku alluvussuhtega. Eesmärk on sundida ministrit võtma seisukoht Kirilli tegevuse ja MPEÕK põhjenduste suhtes, mis viitab vajadusele poliitilise või seadusandliku sekkumise järele.

Seadusandlik fookus on pangandussektori maksustamisel ja riigieelarve tulude kogumisel. Kõneleja tegutseb kehtivate või kavandatavate fiskaalmeetmete kriitilise kontrollijana, nõudes andmete esitamist eelmise rahandusministri väidete kontrollimiseks.

Seadusandlik fookus on suunatud Riigikogu rolli strateegilisele tugevdamisele välispoliitikas, küsides tihedama koostöö järele Välisministeeriumiga. Prioriteet on parlamentaarse diplomaatia tähtsuse tunnustamine ja arendamine.

Seadusandlik fookus puudub; kõne keskendub parlamendi sisemisele käitumisele ja traditsioonidele. Analüüsitakse varasemat käitumist (kohalolek saalis, presidendi valimine), kuid ei esitata uusi seadusandlikke prioriteete ega tehta ettepanekuid seaduseelnõude kohta.

Seadusandlik fookus on Riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamise eelnõul, mille algataja ja eestvedaja kõneleja on. Eesmärk on saavutada seaduse vastuvõtmine, mis toob kaasa kokkuhoiu, säilitades samas Riigikogu töövõimekuse. Kõneleja rõhutab eelnõu vastuvõtmise kui solidaarse kärpe ja kokkuleppe sõnumit.

Seadusandlik fookus on suunatud eelnõu põhiseaduslikule vastavusele ja jõustumise tehnilistele nõuetele. Kõneleja on konkreetse eelnõu vastane, kuna peab seda juriidiliselt vigaseks, kuigi toetab selle eesmärki (kokkuhoid Riigikogu liikmete arvelt).

Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamisel, et vähendada kuluhüvitiste piirmäära 25%-ni ametipalgast. Kõneleja on selle kulude kokkuhoiu eelnõu algataja ja tutvustaja, rõhutades, et muudatus ei mõjuta Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmise võimekust.

Seadusandlik fookus puudub; rõhk on pigem parlamendi juhtimisstruktuuris osalemisel ja kõrge protseduurilise ametikoha taotlemisel, mitte konkreetsete seaduseelnõude algatamisel või toetamisel.

Fookus on suunatud diplomaatiliste ja lobitöö tegevuste toetamisele, et mõjutada välisriikide (USA) seadusandlikke otsuseid. Mainitakse Riigikogu väliskomisjoni aktiivset rolli veenmistöös.