Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-03-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, sildistades valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika "täieliku läbikukkumise ja pankrotina". Kõneleja rõhutab vajadust säilitada riigikaitse otsustusõigus ja raha Eestis, olles vastu selle andmisele Brüsselile. Samuti kritiseeritakse maksutõuse, tuulikutele raha jagamist ja maavarade parseldamist, nõudes valitsuselt ausust ja plaani. Fookus on valdavalt valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja ebaaususe rõhutamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, viidates NATO peasekretäri Mark Rutte ja Ursula von der Leyeni konkreetsetele avaldustele. Eriti autoriteetselt käsitletakse USA sõjalise abi tagatiste küsimust ja Eesti suhteid Trumpi administratsiooniga, tuues näiteks Läti erimeeskonna loomise. Samuti on teadmisi Eesti osalemisest rahvusvahelistel missioonidel (Iraak, Afganistan, Mali).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades tugevaid termineid nagu "pankrot", "korruptiivne klikk" ja "mula". Kõneleja keskendub valitsuse delegitimeerimisele, süüdistades neid valetamises ja plaani puudumises, ning apelleerib emotsionaalselt usalduse puudumisele. Kasutatakse otsekoheseid küsimusi ja hüüatusi ("Teil ei ole plaani!"), et rõhutada kriisiolukorda.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogu infotunnis, mis viitab aktiivsele osalemisele parlamendi kontrollimehhanismides. Kõneleja viitab varasematele osalemistele rahvusvahelistel julgeolekuoperatsioonidel (Iraak, Mali), rõhutades julgeolekuekspordi teemat. Samuti on aktiivne huvi Läti välisministeeriumi tegevuse vastu USA suhete parandamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja selle "korruptiivne Eesti klikk", keda süüdistatakse ebaaususes, riigimehelikkuse puudumises ja välispoliitilises pankrotis. Kriitika on intensiivne, hõlmates nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, maavarad) kui ka isiklikke rünnakuid (valetamine, nihver-nahverdamine). Vastupanu on absoluutne, väites, et valitsuse joon on pankrotis.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmiduse kohta andmed puuduvad; vastupidi, rõhutatakse, et kõik poliitikad, sealhulgas välispoliitika, peavad olema avatud demokraatlikus riigis vaieldavad ja alternatiive peab saama pakkuda. Kompromissivalmidust valitsusega ei ilmne, kuna valitsuse poliitiline joon on kuulutatud pankrotiks.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt rahvusvahelistel julgeoleku- ja välispoliitilistel teemadel (NATO, Venemaa, USA, Brüssel) ning riiklikul tasandil (Eesti valitsuse tegevus, maavarad). Mainitakse ka tegevusi Iraagis, Afganistanis, Malis ja Mosambiigis. Kohalik või regionaalne fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on tugevalt suunatud maksutõusude ja valitsuse kulutuste vastu, eriti kritiseeritakse 2,6 miljardi jagamist tuulikumeestele. Nõutakse maavarade vastutustundlikku haldamist, viidates Norra õlifondile kui eeskujule, mida Eesti korruptsiooni tõttu ei suuda järgida. Toetatakse riigi vara säilitamist ja vastutustundlikku majandamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Konkreetsete seadusandlike prioriteetide kohta andmed puuduvad, fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel ja vastutusele võtmisel. Peamine nõudmine on valitsuse plaani olemasolu välis- ja julgeolekupoliitikas ning vastuse saamine riigikaitse vastutuse Brüsselile andmise küsimuses.
2 Analüüsitud kõnesid