Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub riigiõigusele, nõudes valimisõiguse sätestamist eranditult Eesti kodanike eriõigusena. Kõneleja vastustab jõuliselt koalitsiooni põhiseaduse muutmise eelnõu, kuna see annab põhiseaduse tasemel garantii valimisõiguse säilimiseks mittekodanikele, nimetades seda põhiseaduse "sodimiseks". Poliitiline raamistik on tugevalt vastanduv, süüdistades valitsust poliitilises võimlemises ja propaganda tegemises.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigiõiguse ja põhiseaduse tõlgendamise alal, tehes faktikontrolli valimisõiguse kehtiva seisu kohta ja rõhutades põhiseaduse muutmise protseduurilist erilisust. Kasutatakse konkreetseid andmeid valijate rühmade suuruse kohta (30 000 Vene kodanikku vs 24 000 mittekodanikku) põhjendamaks nende sarnasust. Samuti viidatakse teiste riikide (Ukraina) põhiseaduslikele piirangutele.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on äärmiselt võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid väljendeid nagu "reformierakondlik režiim" ja "põhiseaduse sodimine". Apellatsioonid on peamiselt loogilised (nõudes järjekindlust ja riigiõiguslikku puhtust), kuid esitatakse emotsionaalselt laetud tooniga, süüdistades koalitsiooni silmakirjalikkuses ja "toores käitumises".
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne osaleja põhiseaduse muutmise eelnõude arutelul täiskogu istungil, esitades nii pikki seisukohti kui ka täpsustavaid küsimusi. Tegevusmuster näitab keskendumist seadusandlikule protsessile ja koalitsiooni tegevuse pidevale kritiseerimisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsev koalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse õigustatud ootuste peal trampimises ja õiguste äravõtmise silmakirjalikkuses (viidates koroonaajale, sõnavabaduse piiramisele ja relvakandjate õiguste piiramisele). Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline, süüdistades koalitsiooni põhiseaduse eelnõu läbisurumises "toore jõuga" ja opositsioonile "näkku sülitamises".
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõuab kompromissi otsimist "üle kogu välja" (laiemalt kui ainult koalitsiooni sees), et tagada põhiseaduse muutmiseks vajalikud hääled, seades selle eelduseks koostööle. Samas väljendatakse tugevat umbusaldust, viidates, et koalitsioon on kompromissiotsingut alustanud opositsiooni eiramisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul ja põhiseaduslikul tasandil, käsitledes poliitilise võimu küsimust Eestis. Rahvusvaheline fookus piirdub kolmandate riikide (Ukraina, Albaania, Türgi, Šveits, Norra) kodanike valimisõiguse ja kahepoolsete lepingute mehhanismi arutamisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid. Mainitakse vaid möödaminnes "äripidamise vabaduste" äravõtmist koroonaajal, mis on osa laiemast kriitikast valitsuse õiguste piiramise vastu.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab kodanike vabaduste kaitset, kritiseerides sõnavabaduse piiramist "vihakõnejutuga" ja relvakandjate õiguste piiramist. Sotsiaalne fookus on tugevalt suunatud integratsioonile, seades kahtluse alla mittekodanike lojaalsuse, kuna nad ei ole õppinud keelt ega integreerunud.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on valimisõiguse piiramine, toetades Eesti kodanike eriõigust valida kõigil valimistel. Kõneleja on koalitsiooni eelnõu vastane, kuid toetab põhiseaduse muutmist, kui see viiakse läbi õigesti ja hõlmab ka mittekodanikelt valimisõiguse äravõtmist.
4 Analüüsitud kõnesid