Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-11-13
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt Reformierakonna valitsuse vastane, keskendudes julgeolekupoliitika ja tsiviilkaitse ebakompetentsele juhtimisele. Tugevalt vastustatakse müüti "kindlatest kätest" ja süüdistatakse valitsust paanika külvamises küünilistel eesmärkidel. Nõutakse poliitika muutmist, kuna praegused sammud (Ukraina kiire NATO-sse võtmise toetamine, relvapiirangute kaotamine) eskaleerivad konflikti ja toovad sõja Eestisse. Poliitika raamimine on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, rõhutades riigi kaitsevõime puudujääke ja rahva ohutust.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja tsiviilkaitse planeerimise teemadel, küsides detailselt ära antud varustuse (kahurid, laskemoon, tankitõrje, õhutõrje) ja kavandatavate hävitustööde (sildade, sadamate õhkimine) kohta. Samuti on esile tõstetud regionaalpoliitika ja perepoliitika seosed, kritiseerides valitsuse tegevust maapiirkondade kahjuks. Mainitakse teadmisi rahvusvahelise kliimapoliitika (Pariisi lepe) ja sõnavabaduse teemal.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetoriline stiil on väga konfronteeriv, süüdistav ja murelik, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle seoses sõjaohu ja massilise evakueerimisega. Kõneleja süüdistab valitsust "käpardlikkuses" ja "paanikakütmises" ning heidab peaministrile ette naermist tõsise teema üle. Kasutatakse korduvaid küsimusi (eriti evakueerimise kohta) ja retoorilisi võtteid (nt "oksüümoron"), et rõhutada valitsuse väidete vastuolulisust.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu infotunnis, esitades korduvaid ja teravaid järelküsimusi, eriti seoses Kaitseväe juhataja avaldustega. Esineb korduva küsimise mustriga, et saada selgust evakueerimisplaanide osas, küsides seda kolm korda. Viidatakse hiljutistele avalikele sündmustele, nagu Kaitseväe juhataja esinemine ja J. D. Vance'i sõnavõtud.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja eelkõige peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, valepropagandas ja küünilises paanikakütmises. Kriitika on nii poliitiline (julgeoleku nõrgestamine) kui ka isiklik/protseduuriline (naermine, diskussiooni vältimine, kriitikute sildistamine "putinistideks"). Kompromissivalmidus puudub, kuna rõhutatakse, et poliitiline diskussioon on kolm aastat olnud võimatu.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus valitsusega on olematu, kuna rõhutatakse, et Reformierakond on takistanud poliitilist diskussiooni. Märgitakse siiski ühismeelt teise opositsioonipoliitiku (Helir-Valdor Seeder) seisukohaga regionaalpoliitika asendustegevuse kritiseerimisel.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades, et valitsuse poliitika on regionaalpoliitiliselt negatiivne (nt koolide sulgemine, transpordi rahastuse vähendamine, neljarealiste teede mitteehitamine). Rõhutatakse, et tsiviilkaitse ja evakueerimise plaanid puudutavad otseselt omavalitsusi ja maapiirkondi.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud regionaalpoliitikaga, kritiseerides raha vähendamist rongi-, bussi- ja praamiliikluselt ning uute ehituste (nt neljarealised teed) puudumist. Samuti kritiseeritakse valitsuse soovi tõsta otsustustasandit rahajagamise osas madalamalt tasemelt enda juurde.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse perepoliitikat, märkides, et valitsus liigub risti vastupidi suunale, mis aitaks edendada elu maapiirkondades ja toetaks suuremaid peresid. Samuti nõutakse selgitusi sõnavabaduse ja vihakõneseaduse teemal J. D. Vance'i sõnavõttude valguses.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse poliitikate ja strateegiate (julgeolek, regionaalpoliitika) kritiseerimisele ja nende muutmise nõudmisele. Ainus otsene viide seadusandlikule tegevusele on EKRE fraktsiooni vastuhääletamine Pariisi kliimaleppega liitumisele.
6 Analüüsitud kõnesid