Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-21
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuse poliitikale, eriti majandusjuhtimisele ja vanglakohtade väljarentimise plaanile. Majanduse osas rõhutatakse 10 kvartalit kestnud langust ja maksutõusude kahjulikku mõju, samas kui vanglaplaan on raamitud kui riigi rüüstamine ja julgeolekuoht. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine (majanduse ebaõnnestumine) ja väärtuspõhine (julgeolek ja immigratsioon).
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti majandusküsimustes, viidates Eesti majanduslanguse pikkusele ja sügavusele ning võrreldes seda teiste Euroopa riikidega (Läti, Leedu, Põhjamaad). Samuti on ta kursis Riigikogu kodukorra ja protseduurireeglitega, kritiseerides istungi juhataja ja ministri käitumist küsimustele vastamisel. Lisaks on ta teadlik valitsuse sisemistest poliitilistest narratiividest ja ametnike rollist (Priit Kama).
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt ründav, konfronteeriv ja sageli isiklikult solvav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apellatsioone ja populistlikke väljendeid ("lilleke puldis," "popsid on võimul," "intelligentsi solvav"). Loogilised argumendid (majanduslangus, võrdlus naabritega) on segatud süüdistustega ebakompetentsuses ja lolli mängimises. Kõneleja nõuab otsekoheselt valitsuse lahkumist.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, osaledes arupärimistel ja esitades korduvalt küsimusi majanduse ja julgeoleku teemadel. Ta sekkub ka protseduurilistesse vaidlustesse, kritiseerides istungi juhtimise viisi ja ministrite vastamise kvaliteeti.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond ja selle ministrid (Kaja Kallas, Jürgen Ligi) ning Eesti 200, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja majanduse põhjaajamises. Kriitika on nii poliitiline (maksupoliitika, eelarve) kui ka isiklik (Ligi ebakompetentsus ja misogüünsed märkused). Kompromiss on välistatud, nõutakse valitsuse tagasiastumist.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti majandus ja eelarve), kuid tugev rahvusvaheline võrdlus majanduskasvu osas (Läti, Leedu, Soome, Rootsi). Julgeoleku kontekstis viidatakse Hollandile ja Rootsile kui riikidele, kus massiimmigratsioon on kuritegevust suurendanud. Mainitakse ka kohalikke näiteid koolide sulgemisest (Metsküla kool).
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Tugev vastuseis maksutõusudele, mida peetakse majanduslanguse peamiseks ja otseseks põhjuseks, lükates tagasi valitsuse väited, et maksutõusud on pisiasi. Rõhutab, et riik on kuluüksus, millele tuleb peale maksta (nt vanglate ja politsei pidamine), ning kritiseerib valitsuse soovi vanglate väljarentimisega raha teenida.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev vastuseis massiimmigratsioonile, mida seostatakse kuritegevuse kasvu ja vanglate ületäitumisega Lääne-Euroopas. Rõhutatakse julgeolekuohtu, mis kaasneb terrorismitaustaga vangide Eestisse toomisega, ning hoiatatakse sotsiaalsete kahjude eest, mis ületavad igasuguse majandusliku kasu.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on valitsuse tegevuse kritiseerimisel ja aruandmise nõudmisel arupärimiste kaudu, mis puudutavad majanduspoliitikat ja vanglakohtade väljarentimise kava. Kõneleja on tugev vastane valitsuse kavandatavatele meetmetele, püüdes neid avalikult diskrediteerida.
5 Analüüsitud kõnesid