Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-11
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse riigikaitsepoliitika suhtes, rõhutades, et Eesti on oma relvastuse ja laskemoonaga kvantitatiivselt vähem kaitstud kui 2022. aasta alguses. Ta vastandub sotsiaaltoetustega soodustatud immigratsioonile, pidades seda ebaausaks eestlaste suhtes ja rahvusriiki kahjustavaks. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, süüdistades vastaseid ajaloolises riigikaitse kahjustamises ja praeguses avalikkuse eksitamises.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise võimekuse alal, kasutades spetsiifilisi termineid (nt kaartulevõimekus, iseliikuvad vs järelveetavad suurtükid, 122 mm vs 155 mm) ja viidates konkreetsetele numbritele (nt 84 suurtükirelvasüsteemi). Samuti näitab ta teadmisi majandusest, analüüsides immigratsiooni mõju tööjõu hinnale ja rikkuse ümberjagamise mehhanismi kaudu.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga võitluslik, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "räusata," "kriiskas, hüsteeriliselt kriiskas," "ühiskonna lollitamine"). Ta toetub ajaloolistele argumentidele (Reformierakonna pärand) ja esitab loogilisi võrdlusi (2022. aasta vs praegune relvastuse hulk). Üldine toon on skeptiline ja süüdistav, vihjates, et vastaste tegevus on bluff ja "maksumaksja lüpsmise plaan."
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil, esitades küsimusi ja osaledes debatis, mis keskendub valitsuse tegevuse ja ministrite vastuste kontrollimisele. Muster viitab otsesele ja teravale sekkumisele kõrgetasemelisse seadusandlikku järelevalvesse. Andmed sageduse või rütmi kohta väljaspool seda istungit puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja Kaja Kallase valitsused, keda süüdistatakse riigikaitse kahjustamises, laskemoona ja relvastuse lagedaks tegemises ning avalikkuse desinformeerimises. Kriitika on nii poliitiline (valed otsused) kui ka eetilist laadi (rahakandimine, Ameerika sõjatööstuse subsideerimine). Kõneleja väljendab täielikku rahulolematust ja välistab igasuguse nõustumise valitsuse tegevusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti riigikaitset, maksumaksja huve ja rahvusriigi püsimist. Rahvusvaheliselt keskendutakse Ukraina sõja kontekstile, liitlasüksuste relvastuse eristamisele Eesti omast ning Ameerika sõjatööstuskompleksi subsideerimise kriitikale.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on vastu immigratsioonile, kuna see on kulu ja rikkuse ümberjagamise mehhanism, mis surub alla tööjõu hinda ja toob kasu vaid suurettevõtjatele. Ta kritiseerib valitsuse kulutusi, pidades kaitsetööstuse arendamist potentsiaalselt korruptiivseks rahaskeemiks ("maksumaksja lüpsmine"). Ta eelistab kulutuste suunamist omaenda territooriumi kaitsmiseks vajalikele olulistele asjadele, mitte maailma kalleimatele rakettidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja võtab tugevalt eitava seisukoha immigratsiooni suhtes, väites, et see on ebaaus eestlaste suhtes ja kiirendab rahvusriigi kadumist. Ta rõhutab, et sotsiaaltoetustega immigratsiooni soodustamine on moraalne probleem, kuna töötav elanikkond subsideerib oma sissetulekute vähenemise kaudu seda protsessi.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja prioriteediks on riigikaitse inventuuri läbipaistvus ja valitsuse hankepoliitika kriitika, eriti seoses laskemoona ja kalli raketisüsteemide ostmisega. Ta toetab varasema EKRE valitsuse algatatud võimekuste (rannakaitse, õhutõrje, sisekaitsereserv) arendamist, vastandudes praegustele plaanidele, mis tema hinnangul ei taga tegelikku kaitsevõimekust.
3 Analüüsitud kõnesid