Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2024-07-29
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline kehtivale valitsusele ja selle maksupoliitikale, eriti automaksule. Kõneleja väidab, et valitsus ajab Eesti inimesi vihkavat poliitikat, mis teeb elu pööraselt halvemaks. Peamine rõhuasetus on vaesuse leevendamisel, mitte kliima- või rohepöördega seotud probleemidel. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust rumaluses, ahnuses ja põikpäisuses.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi fiskaalpoliitika ja maksulaekumiste prognooside osas, tuues näiteks käibemaksu laekumise prognoosist veerandi võrra väiksema tulemuse. Ta on kursis aktsiiside ja tulumaksu mõjuga reaalsetele sissetulekutele ning piiriülese kaubanduse (Läti) dünaamikaga. Samuti esitab ta andmeid riigikaitsekulutuste osakaalu kohta eelarvemiinuses, et vaidlustada maksutõusude vajalikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja kriitiline, kasutades tugevaid ja süüdistavaid sõnu nagu "tülgastav," "hullumeelne" ja "süüdimatu jutt". Kõneleja tasakaalustab majanduslikke argumente (laekumiste vähenemine) otsekoheste emotsionaalsete üleskutsetega protestida ja valitsust vastu vihata. Ta kasutab irooniat, soovitades makse nimetada "nunnude jänkude kesapõllul hüppamise maksuks", et rõhutada valitsuse valetamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu erakorralisel istungjärgul, osaledes protseduurilistes küsimustes, paludes lisaaega ja tehes konkreetseid ettepanekuid eelnõu lugemise katkestamiseks. Ta on seotud fraktsiooni tegevusega ja osaleb komisjoni töös, kus ta protestis ettepanekute kokkusidumise vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud otse koalitsioonile ja valitsusele, keda süüdistatakse Eesti rahva vihkamises ja krahhikursile viimises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilist sisu (maksutõusud) kui ka moraalset laadi (valetamine riigikaitse vajaduste kohta). Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja arvates ei ole eelnõu võimalik paremaks teha ja sellega ei ole vaja edasi minna.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö toimub fraktsiooni siseselt, kus tehakse ühine ettepanek eelnõu lugemine katkestada. Suhtumine vastaspoolde on konfronteeriv, protestides komisjonis tehtud protseduuriliste otsuste vastu, nagu ettepanekute ühte punti sidumine. Avatust kompromissidele ei ilmne, kuna eelnõu sisu peetakse täiesti vastuvõetamatuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhuasetus on riiklikel probleemidel (vaesus Eestis), kuid tuuakse esile piiriülese majandustegevuse mõju, viidates korduvalt Lätti suunduvale ostlemisele. Samuti kutsutakse inimesi üles registreerima oma autosid Leedus, Tšehhis või teistes riikides, et valitsusele vastupanu osutada.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, väites, et käibemaksu, aktsiiside ja tulumaksu tõstmine halvendab majanduse seisu ja vähendab reaalset sissetulekut. Kõneleja kritiseerib valitsuse eelarve tasakaalu saavutamise meetodeid, väites, et maksude tõstmine viib maksulaekumise halvenemiseni ja majanduse krahhikursile. Ta rõhutab ostujõu vähenemist ja hinnatõusu kütmist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne probleem, mida kõneleja rõhutab, on vaesus, mida ta peab Eesti kõige karjuvamaks probleemiks. Ta väidab, et valitsuse poliitika teeb inimesi vaesemaks ja seab selle teema kliimaprobleemidest kõrgemale.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on automaksu eelnõu vastustamisel ja selle menetluse takistamisel, tehes ettepaneku teine lugemine katkestada. Kõneleja on aktiivne vastane, kes nõuab fraktsiooni ettepanekute hääletamist ja kutsub saalis olevaid inimesi eelnõu vastu hääletama.
3 Analüüsitud kõnesid