Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-09
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule e-hääletamise süsteemile, mida peetakse Eesti demokraatia legitiimsuse kriisi allikaks. Kõneleja väidab, et kontrollimatu süsteem on loonud "illegitiimse, valeliku ja pettusega võimule tulnud totalitaarse võimu", kuna ligi 40% elanikkonnast ei usu valimiste ausust. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja nõuab e-valimistest loobumist enne, kui see viib riigi hukatusse.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust e-valimiste tehnilistes ja õiguslikes aspektides, keskendudes kontrollitavuse ja salajasuse vastuolule. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu IP-aadress, valijarakendus, programmikood, sisemine rünnak ja mitme silma kontroll, selgitades auditeerimise piiratud ulatust. Samuti on ta kursis Riigikohtu lahendite puudujääkidega ning rahvusvaheliste näidetega (Soome, Rootsi), kes on e-hääletamise tagasi lükanud.
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, terav ja tungiv, rõhutades demokraatia vundamendi lagunemist ja legitiimsuskriisi. Kõneleja kasutab palju retoorilisi küsimusi ("Kas valimised, mida ei saa kontrollida ega vaadelda, on üldse valimised?") ja tugevaid metafoore (nt Uroboros, mürk levib), et rõhutada süsteemi ebaausust. Kuigi esitatakse protseduurilisi argumente, on need esitatud emotsionaalselt laetud keeles, süüdistades vastaspoolt tahtlikus eksitamises ja valetamises.
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on väga aktiivne 9. mai täiskogu istungil, esitades korduvaid küsimusi ja pika ettekande e-valimiste teemal. Ta viitab varasematele tegevustele, nagu andmete nõudmine Riigi Infosüsteemi Ametilt (RIA) ja Valimisteenistuselt, ning plaanib edasisi samme. Tulevikuplaanides mainitakse pöördumist Presidendi poole, kui Riigikogu ei toeta Veneetsia komisjoni poole pöördumist.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud e-valimiste süsteemi haldavatele institutsioonidele (Valimisteenistus, RIA) ja süsteemi toetavatele erakondadele, keda nimetatakse "liberaalglobalistlikeks". Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes protseduurilisele läbipaistmatusele ja keeldumisele esitada kontrollitavaid andmeid. Vastaseid süüdistatakse "tuimalt ja sageli läbinähtavalt valelikult" seletamises ning kompromiss on välistatud, kuna süsteemi peetakse fundamentaalselt vigaseks.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja teeb koostööd Keskerakonna saadikutega, algatades Riigikogu eelnõu pöördumiseks Veneetsia komisjoni poole, et saada rahvusvaheline hinnang valimiste aususele. Üldine suhtlusstiil on aga vastanduv, kutsudes koalitsioonisaadikuid üles toetama kriitikute algatusi, et kummutada kahtlused süsteemi aususe osas.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel, analüüsides Eesti demokraatia olukorda ja võrreldes seda teiste riikidega (Soome, Rootsi, Venemaa, Venezuela). Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik fookus, välja arvatud lühike näitlik viide Harjumaa mobiilimastidele e-häälte anomaaliate kirjeldamiseks.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud e-valimiste lõpetamisele ja valimissüsteemi reformimisele, et taastada kontrollitavus ja ühetaolisus. Kõneleja on algataja eelnõule, millega pöördutakse Veneetsia komisjoni poole, et saada rahvusvaheline hinnang Eesti valimiste aususele. Samuti kritiseerib ta Riigikohut selle eest, et see pole andnud lõplikku hinnangut valimiste ühetaolisuse ja põhiseaduslikkuse kohta.
12 Analüüsitud kõnesid