Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-25
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on äärmiselt tugev opositsioon valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikale, mida peetakse reaalsusest irdunuks ja riiki pankroti suunas tüürivaks. Kõige silmatorkavamad teemad on riigivõla pöörane kasv, pikim ja sügavaim majanduslangus Euroopas ning ostujõu langus. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse suutmatust täita lubadusi ja viidates demokraatia ning legitiimsuse kriisile. Eelarve eelnõu kuulutatakse täiesti kõlbmatuks.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja maksupoliitika alal, esitades konkreetseid andmeid riigivõla kasvu (miljardites) ja majanduslanguse sügavuse kohta. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "tuludetsiilid" ning analüüsitakse maksusüsteemi regressiivsust, et põhjendada, kuidas maksutõusud mõjutavad erinevaid sissetulekugruppe. Samuti on teadmisi riigikaitse rahastamise skandaalidest ja suurprojektide (Rail Baltic) maksumusest.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, süüdistav ja urgentne, kasutades tugevaid negatiivseid metafoore, nagu "klounid", "klounaad", "tsirkus" ja "reaalsusest irdunud iba". Kõneleja tasakaalustab emotsionaalsed apellid (hüsteeriline kriiskamine) konkreetsete andmete ja statistilise analüüsiga (võlanumbrid, tuludetsiilid). Toon on formaalne, kuid sisu on teravalt hukkamõistev ja valitsuse enesemüüti naeruvääristav.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond, valitsuskoalitsioon ja isiklikult peaminister Kaja Kallas ning Kristen Michal, keda süüdistatakse otseselt riigi pankroti suunas tüürimises. Kriitika on nii poliitiline (regressiivne maksusüsteem, võla kasv) kui ka eetiline/eetiliste skandaalide põhine (riigikaitse rahadega kantimine). Rünnakute intensiivsus on maksimaalne, nimetades valitsuse tegevust kõlbmatuks ja reaalsusest irdunuks.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti majanduse ja rahanduse üldist olukorda, ostujõudu ja riigivõlga. Mainitakse ka rahvusvahelist konteksti, rõhutades Eesti majanduslanguse sügavust Euroopa ja maailma võrdluses. Konkreetsetest projektidest kritiseeritakse Rail Balticu suurt maksumust, kuid puudub kohalik või piirkondlik fookus.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt fiskaalset distsipliini nõudvad, kritiseerides riigivõla kahekordistumist ja eelarve miinuse süvenemist, mis viib riikliku pankrotini. Kõneleja vastustab regressiivset maksusüsteemi, mis tõstab kõiki makse (käibemaks, aktsiisid, tulumaks, automaks) ja vähendab ostujõudu, eriti vaesemate tuludetsiilide arvelt. Kritiseeritakse ka riigi raha kantimist ja subsiidiume ärimeestele (tuulikuärimehed, kaitsetööstus).
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest mainitakse lühidalt madalat sündimust Eestis, sidudes selle valitsuse võlapoliitika kriitikaga, et võlad jäävad kellelegi teisele, mitte meie lastele. See on pigem retooriline vahend valitsuse varasema kriiskamise kritiseerimiseks. Muid sotsiaalküsimusi (haridus, tervishoid, immigratsioon) ei käsitleta.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on valitsuse esitatud riigieelarve eelnõu vastustamine, mida peetakse majandus- ja eelarvekriisi süvendavaks. Samuti kritiseeritakse varasemaid maksuseadusi (käibemaksu, aktsiiside, tulumaksu ja automaksu tõus), mis on loonud ebaõiglase maksusüsteemi. Nõutakse vastutust riigikaitse rahade väärkasutamise eest.
1 Analüüsitud kõnesid