Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-03
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja opositsiooniline, väites, et Eesti ei ole enam õigusriik, vaid liberaalide režiim, mis kasutab politiseeritud jõuametkondi. Peamine rõhk on Prokuratuuri võimu kuritarvitamisel ja süsteemsel korruptsioonil, mis on muutunud reegliks, mitte erandiks. Kõneleja näeb praeguses süsteemis ohtu Eesti rahvastiku kestmajäämisele ja võrdleb Eestit banaanivabariikidega.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist Eesti õigussüsteemi, eriti Prokuratuuri ja sisekontrolli mehhanismide puudujääkidest ja väärkasutusest. Ta viitab detailselt konkreetsetele kõrgetasemeliste uurimiste juhtumitele (Slava Ukraini, Pentus-Rosimannus, Kersna, Porto Franco, Pruunsilla), tuues esile menetluste erapoolikuse võimupartei ja opositsiooni suhtes.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on äärmiselt võitluslik, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid metafoore ("butiigike") ja hüperbooli (Eesti on banaanivabariik, pead peavad veerema). Toon on tungiv ja apokalüptiline, keskendudes süsteemi moraalsele mädanemisele ja korruptsioonile, mitte niivõrd kuivale poliitikaanalüüsile.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades korduvalt teravaid küsimusi ja tehes avaldusi valitsuse ja õigussüsteemi tegevuse kohta. Ta osaleb aktiivselt fraktsioonipõhises hääletamises, paludes hääletada EKRE fraktsiooni poolt.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja suunatud valitseva koalitsiooni, liberaalide ja Prokuratuuri vastu, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja poliitilises "klaperjahis" opositsioonipoliitikute vastu. Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline, süüdistades süsteemi topeltstandardite kasutamises ja korruptsioonis, võrreldes Eestit autoritaarsete riikidega.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid napib. Kõneleja tegutseb rangelt opositsioonilise fraktsiooni (EKRE) raames, nõudes valitsuse ja õigussüsteemi vastutusele võtmist, kuid ei viita koostööle ega kompromissivalmidusele valitseva koalitsiooniga.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt riiklik (Eesti õigussüsteemi kriis, rahvastiku kestmajäämine) ja rahvusvaheline (Ukraina abistamine, pagulaste haridus ja integratsioon, võrdlus autoritaarsete režiimidega). Konkreetne kohalik või piirkondlik fookus puudub.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad väljenduvad kaudselt, kritiseerides riigi ressursside jaotust, eriti suurt abi Ukrainale, mille jaoks tõstetakse makse. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse väited, et ukrainakeelsete koolide loomine käib riigile üle jõu, arvestades antud abi mahtu.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tegeleb õigussüsteemi erapoolikuse ja poliitilise kasutamise küsimusega. Ta käsitleb ka sotsiaalseid probleeme seoses Ukraina sõjapõgenikega, kritiseerides nende venestamise ohtu ja muretseb selle mõju pärast Eesti rahvastiku kestmajäämisele, nõudes ukrainakeelset haridust.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on seadusandlikult keskendunud õigussüsteemi järelevalve reformimisele ja valitsuse tegevuse kontrollimisele. Ta on opositsioonilise eelnõu toetaja, mis puudutab Ukraina laste haridust, ja osaleb fraktsioonipõhises hääletamises.
7 Analüüsitud kõnesid