Istungi profiil: Martin Helme

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

2024-03-06

Poliitiline positsioon
Kõneleja keskendub tugevalt energiapoliitika ja immigratsiooni teemadele, vastandudes valitsuse taastuvenergia plaanidele, mida peab kalliks ja keskkonnakahjulikuks. Ta nõuab maksusuveräänsuse kaitsmist rahvusvahelise surve eest ning seisab resoluutselt valimisõiguse piiramise eest ainult kodanikele, rõhutades rahvusriigi ja põlisrahva staatuse säilitamist. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja valitsuse tegevust kritiseeriv, süüdistades seda kuritegelikus poliitikas ja valetamise taktikas.

17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust energeetika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid taastuvenergia keskkonnajalajälje ja põlevkivielektri tootmiskulu kohta (nt 2–3 senti vs 9 senti/kWh). Samuti on ta kursis maksupoliitika (OECD, direktiivid) ja rahvastikustatistikaga, tuues esile sisserände arve (36 000 alates 2016) ja naturaliseerimise numbreid.

17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on äärmiselt konfronteeriv, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades korduvalt tugevaid väljendeid nagu "jälk," "kuritegelik gäng," "tuim jõhker vale" ja "inimestele näkku valetamine." Ta apelleerib otsesele poliitilisele vastutusele ("tõrva ja sulgede sisse kasta") ning kasutab loogiliste argumentide kõrval rahvuslikke ja julgeolekuga seotud hirme (paralleelid Rootsiga, Kremli-meelsed esindajad).

17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned on peetud Riigikogu täiskogu istungil 6. märtsil 2024, keskendudes eelnõude aruteludele ja arupärimistele. Kõneleja viitab varasemale kogemusele rahandusministrina ning mainib meediakajastust (Põhjaranniku peatoimetaja) ja poliitilisi avaldusi (Kaja Kallase stand-up ja Müncheni konverents). Andmed igapäevase tegevuse või reisimise kohta puuduvad.

17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse majanduse hävitamises, korruptsioonis (miljardite kanditamine huvigruppidele) ja küünilises poliittehnoloogilises signaliseerimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitika sisust (energeetika) isiklike süüdistusteni (Kaja Kallas kui lobist). Kompromiss valitsusega on välistatud, eriti seoses valimisõiguse piiramise pooliku lahendusega.

17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja ei näita üles soovi koostööks valitsusparteidega, pidades nende poliitikat kuritegelikuks. Ta kritiseerib Reformierakonna "arrogantsi" seoses EKRE häälte vajamisega valimisõiguse piiramisel, rõhutades, et sisuline koostöö eeldab kokkulepet täieliku kodanikupõhise lahenduse osas.

17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub peamiselt riiklikele ja rahvusvahelistele teemadele (EL-i direktiivid, globaalne immigratsioon). Regionaalset fookust puudutab Ida-Viru majanduslanguse mainimine ja kohalike omavalitsuste (KOV) rolli rõhutamine hariduses, kultuuris ja planeeringutes (nt tuulikute asukohad). Samuti tuuakse esile KOV-i mõju presidendi valimisele Valimiskogu kaudu.

17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse energiapoliitikale, mis tema hinnangul on majanduslanguse põhjus ja teeb elektri kalliks (subsiidiumid, CO2-trahvid). Ta vastustab maksude tõstmist ja rahvusvaheliste maksureeglite ülevõtmist, mis vähendavad Eesti maksusuveräänsust ja toovad kaasa bürokraatiat ning vähem maksutulu Eestile.

17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja peamine sotsiaalne prioriteet on rahvusriigi kaitsmine ja valimisõiguse piiramine kõigilt kolmandate riikide kodanikelt, et vältida vaenulike mõtteviiside esindajate võimule tulekut KOV-ides. Ta rõhutab vajadust range immigratsioonipoliitika järele ja seab eesmärgiks sisserändajate assimilatsiooni, mitte ainult integratsiooni, hoiatades Rootsi sarnase stsenaariumi eest.

17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja prioriteet on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine, et valimisõigus oleks eksklusiivne privileeg Eesti kodanikele. Ta on vastu EL-i maksude direktiivi ülevõtmisele (Pillar 2) ja teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata maksusuveräänsuse riive tõttu.

17 Analüüsitud kõnesid