Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
2024-02-21
Poliitiline positsioon
Domineeriv teema on riigi julgeolek ja Vene luuretegevuse oht Eestis, mida käsitletakse eksistentsiaalse riskina. Esineja võtab tugevalt kriitilise seisukoha valitsuse ja julgeolekuasutuste tegevusetuse suhtes (nt Morozovi juhtum) ning nõuab rangemat piirikontrolli ja riskiriikidest pärit isikute sisselaskmise piiramist. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja jõudlusel põhinev, rõhutades julgeolekuasutuste läbikukkumist. Esineja kritiseerib teravalt ka valitsuse infooperatsioone, mis tema hinnangul külvavad Eesti inimestes hirmu ja hüsteeriat.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja demonstreerib detailsust sisejulgeoleku, piirikontrolli ja taustakontrolli teemadel, kasutades konkreetseid arve sisserändajate ja pagulaste hulga kohta. Ta esitab arvutusi vajalike igapäevaste taustakontrollide mahu kohta (300–350 päevas), et illustreerida julgeolekuasutuste suutmatust olukorda hallata. Ta on autoriteetne Vene luuretegevuse ja akadeemilises maailmas peituvate ohtude teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on valdavalt võitlev, süüdistav ja äärmiselt kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja moraalset hukkamõistu. Esineja kasutab teravaid termineid nagu "läbikukkumise märk", "psühhooperatsioon" ja "väga küüniline jutt", rõhutades valitsuse topeltstandardeid ja ebaausust. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja vastandusi (Morozovit ei nähtud 14 aastat vs. 10 provokaatorit nabiti kinni) julgeolekuasutuste ebaefektiivsuse rõhutamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja on aktiivne Riigikogu infotunnis küsimuste esitaja, keskendudes koheselt päevakajalistele ja tundlikele julgeolekuteemadele (Morozovi paljastamine, provokaatorite arreteerimine). Tema esinemised on seotud konkreetsete uudiste ja sündmustega, millele ta otsib Siseministrilt selgitusi ja hinnanguid. Ta viitab ka varasematele katsetele (nt Marko Mihkelsoni pildid, Jaak Valge tegevus) seaduste rakendamise ebaühtluse näitlikustamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Siseministeeriumi ja julgeolekuasutuste (KAPO) tegevuse vastu, süüdistades neid ebaefektiivsuses, eriti sisserände taustakontrolli ja luuretegevuse avastamise osas. Valitsust kritiseeritakse ka infooperatsioonide läbiviimise, seaduste valikulise rakendamise ja topeltstandardite eest (nt küüditaja mälestusmärgi teema). Esineja peab valitsuse tegevust "vastikuks" ja "küüniliseks", mis viitab kompromissi välistamisele käsitletud teemades.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul julgeolekul ja piirikontrollil, kuid mainitakse konkreetseid asukohti, mis on seotud julgeolekuohtudega: Tartu Ülikool (Morozovi juhtum) ja Mustamäe elamu (kus elab Ukraina põgenikeperekond, keda mõjutab psühhooperatsioon). Mainitakse ka Tallinna kesklinnas asuvat küüditaja mälestusmärki.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad. Mainitakse vaid, et valitsuse infooperatsioone tehakse "maksumaksja rahaga", viidates ressursside ebaotstarbekale kasutamisele julgeoleku tagamise asemel.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus immigratsioonile ja sisejulgeolekule, rõhutades vajadust piirata sisserännet riskiriikidest (Venemaa, Valgevene), kuna julgeolekuasutused ei suuda neid kontrollida. Esineja kritiseerib topeltkodakondsuse (Venemaaga) riske ja taunib valitsuse infooperatsioone, mis põhjustavad stressi ja hirmu omaenda inimestes, sealhulgas lastes ja Ukraina põgenikes.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Esineja tegeleb seaduste rakendamise ja järelevalvega, kritiseerides seaduste valikulist kohaldamist (nt reklaamiseadus) ja nõudes rangemat taustakontrolli regulatsiooni sisserände puhul. Ta toob esile juhtumeid, kus seaduseparagrahve leiti kiiresti kriitikute vaigistamiseks (Jaak Valge trahvimine), kuid ei leita paragrahve valitsuse infooperatsioonide peatamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid