Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-15
Poliitiline positsioon
Kõneleja on valitsuse (Kallas/Reformierakond) suhtes äärmiselt kriitiline, pidades nende tegevust Eesti riigile ja rahvale eksistentsiaalselt ohtlikuks. Peamised teemad on riigikaitse võime vähenemine relvaabi tõttu ja massiimmigratsioonist tingitud Eesti venestamine. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebakompetentsuses ja riigi julgeoleku teadlikus kahjustamises.
16 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailsust riigikaitse ja relvastuse teemal, viidates konkreetsetele numbritele (kaudtulesüsteemid, HIMARS, K9) ja varude tasemele enne 2022. aastat. Samuti näitab ta teadmisi suurprojektide finantsanalüüsi osas, kritiseerides Rail Balticu tasuvusanalüüsi ja diskonteerimismäära muutmist. Ta kasutab sageli konkreetseid, kuigi vaidlustatavaid, statistilisi andmeid sisserände ja venekeelsete elanike osakaalu kohta.
16 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid väljendeid nagu "ürghirm", "jabur loosung", "putinism Eestis" ja "eksistentsiaalselt ohtlik". Ta süüdistab vastaseid korduvalt valetamises ja demagoogias ning kasutab irooniat ja dramaatilisi võrdlusi (nt venestamise võrdlemine Karl Vaino ajaga). Üldine toon on äärmiselt kriitiline ja pakiline.
16 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungitel arupärimistele vastamise faasis, esitades korduvaid ja pikki küsimusi peaministrile ja ministritele. Ta taotleb korduvalt pikendatud kõneaega (kaheksa minutit), mis viitab soovile esitada põhjalikke ja sügavuti minevaid seisukohti. Tegevusmuster on suunatud valitsuse tegevuse pidevale ja intensiivsele kritiseerimisele.
16 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kaja Kallas ja Reformierakonna valitsus, keda süüdistatakse riigikaitse nõrgestamises ja massiimmigratsiooni lubamises. Eraldi kritiseeritakse siseminister Lauri Läänemetsa ja sotsiaaldemokraate "Slava Ukraini" skandaali uurimise poliitilise takistamise eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (Rail Baltic) kuni isiklike süüdistusteni ebaaususes ja valetamises.
16 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmete puudumine.
16 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul julgeolekul, demograafial ja eelarveprioriteetidel. Rahvusvaheliselt keskendutakse Venemaa ohule, Ukraina abistamise ratsionaalsusele ja Euroopa Liidu rahastuse kritiseerimisele. Regionaalsetest projektidest mainitakse Rail Balticut, mille puhul viidatakse Pärnumaa soodele, ning integratsiooni ebaõnnestumist Raekoja platsi näite kaudu.
16 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse kulutusi, pidades Rail Balticut majanduslikult ebamõistlikuks kuluks, mitte investeeringuks. Ta rõhutab, et Euroopa Liidu raha on samuti Eesti maksumaksja raha. Ta seab prioriteediks siseriikliku taristu (maanteed) ja õpetajate palgatõusu, vastandades neid Rail Balticu miljardilistele kuludele.
16 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja vastustab tugevalt massiimmigratsiooni, väites, et 100 000+ sisserändajat on viinud rekordilise venestumiseni ja loonud viienda kolonni. Ta kritiseerib abieluvõrdsust, nimetades seda abielu perverteerimiseks, ning seostab selle negatiivselt rekordmadala sündimusega ja ühiskondliku turvatunde langusega.
16 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel ja olemasolevate projektide (Rail Baltic) vastustamisel. Ta nõuab riigikaitse võimekuse kiiret taastamist ja sisserändepoliitika karmistamist, sealhulgas sõjaväekohuslaste tagasisaatmist Ukrainasse ja Vene mõjuagentide kontrollimist. Ta on kriitiline siseministeeriumi uurimisasutuste tegevusetuse suhtes "Slava Ukraini" juhtumis.
16 Analüüsitud kõnesid