Päevakorra profiil: Martin Helme
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks" eelnõu (279 OE) esimene lugemine
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse lähenemise suhtes Ukraina sõjapõgenike haridusele ja integratsioonile. Kõneleja rõhutab Eesti rahvastiku kestmajäämise ohtu, mis tuleneb ukrainlaste venestamisest Eestis. Seisukoht on väärtuspõhine, keskendudes loogika puudumisele ja prioriteetide seadmisele, eriti seoses välisabi ja siseriiklike kulutustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadlikkust Riigikogu komisjoni menetlusprotsessidest ja arutelude sisust, viidates ametnike väidetele ja hääletustulemustele. Samuti on ta kursis Eesti ulatusliku välisabi (relvad, raha, elektrijaamad) ja maksutõusudega, kasutades neid andmeid argumentide toetuseks. Ta on võimeline esitama detailseid küsimusi hariduspoliitika ja integratsiooni loogika kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, süüdistav ja küsimustele orienteeritud, otsides vastuseid valitsuse tegevuse loogikale ja motiividele. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "raevukalt ärritunud," "täielik hoolimatus") ning rõhutab rahvuslikku muret. Stiil on pigem emotsionaalne ja süüdistav, mitte andmepõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu menetlusprotsessides, osaledes nii komisjoni aruteludel kui ka plenaaristungil küsimuste esitamisega. Mainitakse ka teema arutamist kolleegidega ("me oleme vestelnud sellest omavahel"). Tegevusmuster näitab sügavat huvi konkreetse eelnõu menetluskäigu vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumi ametnike vastu, kelle poliitikaid ja väiteid peetakse ebasiirasteks ja loogikavastasteks. Vastuseis on intensiivne ning keskendub poliitilisele hoolimatusele ja ebakõladele (nt integratsiooni ja tagasipöördumise narratiivide vastuolu). Kriitika on suunatud ka komisjoni liikmetele, kes olid "raevukalt ärritunud" ukrainakeelse hariduse ettepaneku peale.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab teema arutamisele oma kolleegidega, mis näitab sisemist kooskõlastamist. Puudub aga igasugune viide avatusele kompromissidele või erakondadeülesele koostööle käsitletud eelnõu osas. Stiil on pigem vastanduv kui koostööle suunatud.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule tasandile (Eesti rahvastiku kestmajäämine) ja rahvusvahelistele suhetele (Ukraina sõjapõgenike haridus ja neile antav ulatuslik abi). Konkreetsed kohalikud või piirkondlikud teemad Eestis puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad väljenduvad kriitikas ulatusliku välisabi rahastamise suhtes, mis hõlmab relvade, raha ja isegi elektrijaamade andmist Ukrainale. Kõneleja kritiseerib maksude tõstmist välisabi eesmärgil, eriti kui samal ajal väidetakse, et kodumaised kulutused (koolide loomine) käivad üle jõu.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on Ukraina sõjapõgenikest laste haridus ja integratsioon, mida käsitletakse rahvusliku julgeoleku ja kultuurilise kestmajäämise kontekstis. Kõneleja on tugevalt vastu ukrainlaste venestamisele Eestis ning nõuab loogilist lähenemist hariduse korraldamisele, eelistades ukrainakeelset haridust venekeelsele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul 279 OE, mis puudutab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist Ukraina laste hariduse kontekstis. Kõneleja tegutseb eelnõu praeguse suuna tugeva kriitikuna, otsides selgitusi menetluslikele ja sisulistele vastuoludele. Ta küsib ka hääletustulemuste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid