Päevakorra profiil: Martin Helme
Arupärimine massiimmigratsiooni kohta (nr 617)
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule praegusele massiimmigratsioonile, mida kirjeldatakse kui põlisrahvast lämmatavat sisserännet. Poliitik rõhutab, et rändesaldo on võrreldav 1980. aastate Eesti NSV tasemega, sidudes teema iseseisvuse taastamise põhjustega. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja nõuab sisserände piiramist, kuna praegune olukord ületab teiste Balti riikide ja Soome näitajaid.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi rändestatistikast, kasutades konkreetseid numbreid, aastaid ja protsente (nt rändesaldo 38 000, välissündinute osakaal 15,9%). Andmed on võetud Statistikaametist ja neid võrreldakse detailselt teiste Balti riikide ning Soomega. Poliitik kasutab autoriteetselt termineid nagu "rändesaldo" ja "kolmandad riigid", et rõhutada sisserände mahtude ajaloolist ja rahvusvahelist konteksti.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on alarmistlik ja konfronteeriv, kasutades tugevaid väljendeid nagu "massiimmigratsioon" ja "põlisrahvast lämmatav". Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja statistikatele, kuid kasutab neid emotsionaalse mõju suurendamiseks, viidates Nõukogude ajale. Vastaste taktikat kritiseeritakse teravalt, süüdistades ministrit "uinutamises" ja peaministrit "haukumises".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud Riigikogu tööga, esitades arupärimisi (nr 617) ja nõudes valitsuselt vastuseid. Poliitik viitab ka peaminister Kaja Kallase varasematele avaldustele, näiteks tema esinemisele Müncheni julgeolekukonverentsil 17. veebruaril.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsusele ja ministrile, keda süüdistatakse sisserände piiramata jätmises ja Riigikogu uinutamises ebaoluliste teemadega (nt astmeline tulumaks). Peaminister Kaja Kallast kritiseeritakse isiklikult tema agressiivse suhtlusstiili ("haugub") pärast. Kriitika on intensiivne ja seab kahtluse alla valitsuse võime migratsiooni kontrollida.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti elanikkonna kasv ja välissündinute osakaal) ning rahvusvahelistel võrdlustel (Balti riigid, Soome). Rõhutatakse sisserändajate päritolu kolmandatest riikidest, sealhulgas Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ning Aasia ja Aafrika riikidest.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ainus majandusteema, astmeline tulumaks, on mainitud negatiivses kontekstis kui teema, millega minister üritab sisserändepiirangute arutelust kõrvale juhtida. Selget majanduslikku seisukohta maksude, kulutuste või regulatsioonide osas ei ilmne.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on massiimmigratsioon, mida käsitletakse rahvusliku julgeoleku ja põlisrahva säilimise küsimusena. Poliitik väljendab tugevat vastuseisu kolmandatest riikidest pärit isikute suurele sissevoolule. Kaheldakse ka selles, kas on "täiesti loomulik" võtta vastu kõik Ukrainast tulevad inimesed, arvestades sisserände üldmahtu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud sisserändepiirangute kehtestamisele ja valitsuse tegevuse kontrollimisele arupärimise kaudu. Poliitik on algataja rollis, nõudes valitsuselt selgitust ja küsides, kustmaalt peaks immigratsiooni hakkama piirama.
2 Analüüsitud kõnesid