Päevakorra profiil: Martin Helme
Arupärimine riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 334)
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Peamine fookus on riigi infrastruktuuri (teede) alarahastamisel ja ehitusprojektide seiskumisel, mida peetakse valitsuse poolt Eesti hävitamise üheks osaks. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva ja tulemuspõhise hoiaku, rõhutades, et praegune valitsus on tühistanud vajalikud plaanid ja ei suuda isegi teid hooldada. Poliitiline positsioon on selgelt suunatud valitsuse tegevuse ja suutlikkuse kritiseerimisele, nõudes selle kiiret eemaldamist võimult.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi teedeehituse rahastusvajadustest, tuues välja konkreetseid numbreid (vajalik 600 miljonit, eraldatud 78 miljonit eurot aastas) ja viidates Euroopa Liidu kohustustele (Tallinn–Ikla 2030). Samuti näidatakse asjatundlikkust alternatiivsete rahastusmudelite (PPP ehk averus) ja nende rahvusvahelise rakendamise (Saksamaa, Austria) osas. Ta rõhutab, et teede alarahastamise hind on mõõdetav inimeludes ja SKP-s.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitluslik, dramaatiline ja emotsionaalne, kasutades tugevaid süüdistusi nagu "hävitab Eestit" ja "riigipööre". Loogilised argumendid (rahastusvajakud, PPP analüüsid) segunevad emotsionaalsete apellidega, sidudes teede alarahastamise otseselt liiklussurmade arvu suurenemisega. Kõne lõppeb valitsuse täieliku hukkamõistuga, väites, et see "ei kõlba mitte millekski".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb Riigikogu istungil arupärimise teemal, märkides, et arupärimine esitati "hiiglama ammu", mis viitab pikaajalisele teema jälgimisele. Ta teeb ka protseduurilise palve lisaaja saamiseks ("kolm minutit juurde").
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse Eesti hävitamises mitmel rindel, sealhulgas maksutõusude, perekonna lammutamise, relvitustamise ja venestamise kaudu. Kriitika on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine ning rünnakute intensiivsus on maksimaalne, välistades igasuguse kompromissi ja nõudes valitsuse kiiret kukutamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõnedes rõhutatakse varasema valitsuse (kus kõneleja erakond osales) koostööd ja saavutusi (Mäo lõigu rahastamine, PPP uuringud). Praeguse valitsuse suhtes puudub igasugune koostöövalmidus, keskendudes vaid nende tegevuse tühistamisele ja hukkamõistule. Varasem koostöö hõlmas PPP mudelite uurimist Saksamaal ja Austrias.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel transpordiühendustel, eriti neljarealistel maanteedel, mis ühendavad Tallinna Tartu, Pärnu (Ikla) ja Narvaga. Eraldi rõhutatakse Saaremaa silla projekti olulisust, mille plaanid praegune valitsus väidetavalt prügikasti viskas.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab suuri taristuinvesteeringuid, kritiseerides samal ajal riigi rahandusministri väiteid raha puudumisest. Eelistatakse alternatiivseid rahastusmudeleid, nagu PPP (Public Private Partnership), et vältida riigieelarve koormamist. Tugevalt kritiseeritakse Rail Balticu projekti kui miljardeid neelavat ja subsideerimist vajavat raiskamist, mis ei vii "mitte kuhugi".
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimused on raamitud läbi valitsuse tegevuse negatiivsete tagajärgede, süüdistades valitsust "perekonna lammutamises" ja "Eesti venestamises". Lisaks rõhutatakse, et teede alarahastamine ja halb hooldus suurendab liiklussurmade arvu, mis on otsene valitsuse poliitika tagajärg.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on taristu arendamisel ja rahastamisel, eriti arupärimise kaudu valitsuse vastutusele võtmine. Kõneleja rõhutab varasema valitsuse algatatud projekte (neljarealised teed, Saaremaa sild, PPP lahendused) ja kritiseerib praeguse valitsuse plaane nende projektide tühistamise eest.
3 Analüüsitud kõnesid