Päevakorra profiil: Martin Helme
Arupärimine Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta (nr 262)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on äärmiselt tugev vastuseis Rail Balticu projektile, mida käsitletakse majanduslikult tasumatu ja võltsitud analüüsil põhineva kuluna. Positsioon on raamitud fiskaalse vastutuse ja riigi raha ebaotstarbeka kulutamise kaudu, vastandades RB miljardikulu õpetajate palgatõusu rahastamise puudumisele. Kõneleja rõhutab, et tegemist on puhta kuluga, mis ähvardab Eesti riigi pankrotistada.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Rail Balticu finantsanalüüsi osas, viidates võltsitud tasuvusanalüüsile, diskonteerimismäära muutmisele ja kulude kahekordistumisele. Ta eristab selgelt investeeringut kulust ning toob esile konkreetsed ülalpidamiskulude numbrid (40–50 miljonit eurot aastas). Samuti rõhutab ta, et Euroopa Liidu raha on tegelikult Eesti maksumaksjate raha.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on äärmiselt võitlev, küüniline ja otsekohene, sisaldades tugevaid süüdistusi valetamises ja umbluus ("Kurat küll!"). Kasutatakse nii loogilisi finantsargumente kui ka emotsionaalseid apelle, toetudes tsitaatidele (Kaja Kallas tsiteerib Kaja Kallast) ja iroonilistele võrdlustele (nt vastused on kirjutatud ChatGPT poolt). Suhtumist EL-i rahadesse iseloomustab ta kui Kariibi mere piraatide oma: võtta kõik, mis võtta annab, ja mitte midagi tagasi anda.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb Riigikogu arupärimise (nr 262) arutelul, mis esitati juba kevadel, ning rõhutab, et tegemist on sisulise, mitte obstruktsioonilise teemaga. Ta märgib, et on olnud projekti kriitikute hulgas algusest saadik, viidates pikaajalisele tegevusele teema vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond, koalitsioonipoliitikud ja Kaja Kallas, keda süüdistatakse valetamises, riiklike tellimuste saamises ja arupärimise laimamises obstruktsioonina. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke süüdistusi, viidates reformierakondlaste huvile riiklike tellimuste vastu. Kompromiss RB projekti osas on välistatud, kuna seda peetakse täielikuks kahjumiks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti riigi pankrotistamise oht) ja rahvusvahelistel ühendustel (Riia, Berliin). Konkreetsetest Eesti asukohtadest mainitakse Pärnumaa soid seoses trassi ehitusega ja Valga raudteejaama näitena kasutust leidmata jäänud ehitisest.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab ranget fiskaaldistsipliini, vastandudes suurtele kulutustele mittetasuvatele projektidele ja nõudes, et raha, mida ei ole, ei saa kulutada. Ta kritiseerib valitsust uute maksude vajalikkuse eest RB rahastamiseks (nt käibemaksu tõstmine 25% peale). Ta rõhutab, et Rail Baltic on kulu, mitte investeering, ning kritiseerib rikastumist kruusa vedamise ja maavahetuste kaudu Pärnumaal.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas rõhutatakse hariduse rahastamise prioriteetsust, tuues esile õpetajate streigi ohu ja vajaduse leida raha palgatõusuks. See sotsiaalne vajadus vastandatakse Rail Balticu kuludele, et näidata valitsuse prioriteetide vildakust.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Arupärimine nr 262 Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta, mille algataja ja toetaja kõneleja on. Ta kasutab arupärimist platvormina, et paljastada väidetavat majanduslikku ebaotstarbekust ja korruptsiooni, vastandudes koalitsiooni katsetele seda obstruktsiooniks nimetada.
3 Analüüsitud kõnesid