Päevakorra profiil: Martin Helme
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale ja põhimõttelisele nõudmisele piirata kõik valimisõigused ainult Eesti kodanikele, rõhutades rahvusriigi ehitamise eesmärki ja põhiseaduse preambuli austamist. See seisukoht on esitatud kui erakonna pikaajaline ja vankumatu põhimõte, ulatudes tagasi 2013. aastasse. Kõik kompromissid, mis annaksid mittekodanikele põhiseadusliku valimisõiguse, lükatakse kategooriliselt tagasi kui põhiseaduse rikkumine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigiõiguslikes küsimustes, viidates põhiseaduse preambulile ja riigiõiguslikule põhimõttele ebaproportsionaalse poliitilise võimu teemal. Samuti käsitletakse detailselt naturalisatsiooniprotsessi eesmärke ja tingimusi, rõhutades keele, kommete ja lojaalsuse omandamist. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, et põhjendada valimisõiguse piiramist rahvusriigi ehitamise eesmärgil.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, enesekindel ja eneseupitav, rõhutades erakonna vankumatust ("kange, põhimõttekindel, sirgeselgne"). Kasutatakse tugevalt laetud ja polariseerivaid väljendeid, nagu "solgime põhiseaduse ära" ja "putinismijutt", et kritiseerida vastaseid ja rõhutada oma ideoloogilist puhtust. Kõne lõpeb otsese nõudega hääletada õigesti ja palvega erakonnale aitäh öelda, mis viitab tugevale enesekindlusele poliitilise võidu üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seadusandlikus protsessis, esinedes põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel. Lisaks sekkub ta koheselt protseduurilistesse küsimustesse, paludes puldi rikke tõttu uut hääletust. Kõneleja viitab oma erakonna pikaajalisele tegevusele ja järjepidevusele antud teema käsitlemisel alates 2013. aastast.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on intensiivne ja ideoloogiline, kritiseerides teravalt neid, kes otsisid poolikuid kompromisse, mis oleksid põhiseadust rikkunud. Vastaseid (eelkõige Reformierakonda) süüdistatakse poliitilise malakana "putinismijutu" kasutamises, et sundida teisi alistuma. Kriitika on suunatud ka Isamaa ja Sotside suunas, kes väidetavalt hiljem EKRE seisukohaga liitusid, näidates nende poliitilist nõrkust või põhimõttelagedust.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on domineeriv ja kompromissitu, kus kõneleja väidab, et EKRE vankumatu põhimõttekindlus sundis teisi erakondi (Isamaa, Reformierakond, Sotsid) oma seisukohaga liituma. Koostööd nähakse kui teiste poolte alistumist EKRE sirgele joonele, mitte vastastikuse kompromissi tulemusena. Kõneleja rõhutab, et just EKRE kangekaelsus liigutas poliitilist seierit soovitud suunas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikul tasandil, käsitledes põhiseaduse muudatusi, kodakondsust ja rahvusriigi ehitamist. Regionaalseid või kohalikke teemasid ei käsitleta, kuigi mainitakse mittekodanikke ja teiste riikide kodanikke (šveitslased, kanadalased, valgevenelased, venelased) kui probleemi allikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodakondsus ja valimisõigused, mida käsitletakse rahvusriigi ehitamise ja lojaalsuse nõudmise kontekstis. Rõhutatakse, et naturalisatsiooniprotsess peab tagama keele ja kohalike kommete omandamise ning lojaalsuse riigile, et vältida mittekodanike ebaproportsionaalset poliitilist võimu.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) vastuvõtmisel, mille eesmärk on piirata valimisõigust ainult Eesti kodanikele. Kõneleja positsioneerib ennast ja oma erakonda selle eelnõu peamise algataja ja vankumatu toetajana, kes saavutas poliitilise väljaku nihke.
3 Analüüsitud kõnesid