Päevakorra profiil: Martin Helme
Arupärimine maksutõusude kohta (nr 647)
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse (Reformierakond, Kaja Kallas) majanduspoliitika ebaõnnestumisele. Peamine fookus on Eesti majanduse pikaajalisel langusel ja maksutõusudel, mida peetakse kriisi otseseks põhjuseks. Positsioon on tulemuspõhine, rõhutades Eesti kehva seisu võrreldes teiste Euroopa riikidega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse ja fiskaalpoliitika valdkonnas, viidates majanduslanguse kestusele (kümme kvartalit) ja võrreldes Eesti olukorda teiste Balti- ja Põhjamaadega. Lisaks on tal tugev teadmine Riigikogu kodukorrast, eriti arupärimiste protseduurist ja küsimuste esitamise reeglitest. Ta rõhutab, et maksutõusud ei ole majanduses pisiasi, vastandudes rahandusministri seisukohale.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid ja isiklikke rünnakuid vastase ebakompetentsuse rõhutamiseks. Kuigi esitatakse majanduslikke argumente ja statistilisi võrdlusi, on üldtoon suunatud vastase diskrediteerimisele (nt nimetades vastajat "lillekeseks puldis" ja süüdistades teda "fantaasiamaailmas" elamises). Kõneleja nõuab väärikust ja mehelikkust, kuid kasutab ise teravat ja kohati solvavat keelekasutust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud Riigikogu arupärimise protseduuriga, kus esitatakse teravaid küsimusi, sekkutakse protseduuriliste rikkumiste tõttu ning tehakse debati lõpus kokkuvõttev, kriitiline avaldus. Kõneleja on aktiivne debati käigu ja reeglite valvur, nõudes ranget kodukorra järgimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond, rahandusminister Jürgen Ligi ja peaminister Kaja Kallas. Kriitika on äärmiselt intensiivne, hõlmates nii poliitilisi ebaõnnestumisi (maksutõusud, majanduslangus) kui ka isiklikke rünnakuid (misogüünia, ebakompetentsus, suutmatus vabandada). Vastase vabandusi (sõda, Põhjamaade turg, koroona) peetakse "täielikuks jamsiks" ja neid lükatakse kategooriliselt tagasi, välistades kompromissi valitsuse selgitustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on puhtalt vastanduv ja konfrontatiivne. Puuduvad viited valitsusega koostööle või kompromisside otsimisele. Kõneleja viitab opositsiooni, Eesti ja välismaiste majandusekspertide ühisele seisukohale, mis vastandub valitsuse poliitikale.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti majandus, poliitika) ja rahvusvahelisel võrdlusel. Eesti majanduse seisu võrreldakse Põhjamaade ja Balti riikidega (Läti, Leedu, Soome, Rootsi), et rõhutada kodumaise poliitika ebaõnnestumist. Samuti mainitakse Eesti kuulumist samasse kategooriasse Argentina ja "naljakate Aafrika riikidega" majanduslanguse sügavuse osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, pidades neid majanduslanguse, pankrottide ja raskuste peamiseks põhjuseks, mitte "pisiasjaks". Nõutakse riigi maksu-, energia- ja eelarvepoliitika muutmist, kuna praegune poliitika on viinud Eesti Euroopa halvimasse majandusseisu. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele, mis on tõstnud kõiki makse, leiutanud uusi makse ning tõstnud lõive ja trahve kümnetes kordades.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus mainitud sotsiaalne teema on misogüünsete märkuste hukkamõistmine, nõudes Jürgen Ligilt vabandamist naiskolleegide ees. See viitab tundlikkusele soolise käitumise ja väärikuse teemade suhtes poliitilises debatis.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on arupärimisel majanduse ja maksutõusude teemal, olles tugev vastane valitsuse fiskaalpoliitikale. Lisaks rõhutatakse ranget Riigikogu kodukorra järgimist, kritiseerides juhataja ja vastaja tegevust protseduurireeglite rikkumisel.
3 Analüüsitud kõnesid