Päevakorra profiil: Martin Helme
Kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitse valmisolekule ja relvastuse hankimise läbipaistvusele. Kõneleja võtab tugevalt kriitilise hoiaku, väites, et valitsus on riigikaitset nõrgendanud, andes ära suurtükiväe ja laskemoona, ning süüdistab valitsust avalikkuse eksitamises tegelike võimekuste osas. Framing on tugevalt tulemuspõhine ja vastanduv, rõhutades, et Eesti on praegu oma relvadega vähem kaitstud kui 2022. aasta alguses.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja relvastuse teemadel, kasutades spetsiifilisi termineid nagu kaartule relvasüsteemid, iseliikuvad ja järelveetavad suurtükid ning 122- ja 155-millimeetrised kaliibrid. Ta tugineb kvantitatiivsetele andmetele (nt 84 suurtükisüsteemi enne sõda) ning teab varasemaid võimekuste arendamise otsuseid (rannakaitse, õhutõrje ja sisekaitsereserv). Ekspertiisi kasutatakse valitsuse väidete ümberlükkamiseks ja desinformatsiooni paljastamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga võitlev, süüdistav ja skeptiline, eriti valitsuse tegevuse suhtes, mida nimetatakse "ilusaks jutuks" ja "bluffiks". Kasutatakse tugevat emotsionaalset ja hüperboolset keelt (nt "hüsteeriliselt kriiskas," "maksumaksja lüpsmise plaan") ning retoorilisi küsimusi. Eelistatakse loogilist argumentatsiooni (kvantitatiivne võrdlus) emotsionaalsele apellile, kuid toon on terav ja rahulolematu.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogus Kaitseministri ettekande raames, mis viitab regulaarsele osalemisele parlamendidebattides. Kõneleja viitab korduvalt varasematele vaidlustele (enne valimisi, sõja eel) ja poliitilistele otsustele, näidates järjepidevat tegevust riigikaitse teema kajastamisel ja valitsuse tegevuse kritiseerimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja Kaja Kallase valitsused, keda süüdistatakse pikaajalises riigikaitse kahjustamises ja pidurdamises. Kriitika on intensiivne, hõlmates nii ajaloolisi poliitilisi vigu (palgaarmee soov, luure kärpimine) kui ka eetilisi süüdistusi (avalikkuse eksitamine, raha kandimine kaitsetööstusesse). Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja ei ole toimunuga "kahjuks rahul".
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul tasandil (Eesti relvastus, laskemoon, kaitsetööstuse arendamine) ja rahvusvaheline (Ukraina sõja kontekst, liitlasüksuste relvastus, Ameerika sõjatööstuskompleks). Kohalikud või piirkondlikud Eesti teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on fiskaalselt konservatiivsed ja kriitilised praeguse kaitsekulutamise suhtes, mida peetakse raiskavaks ja potentsiaalselt korruptiivseks ("maksumaksja lüpsmise plaan"). Kõneleja on vastu Ameerika sõjatööstuse subsideerimisele Eesti maksumaksja rahaga. Ta nõuab prioriteetide seadmist taskukohastele ja vajalikele kaitsevahenditele (laskemoon) kallite ja väikestes kogustes hangitavate raketisüsteemide asemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine poliitiline fookus on riigikaitse võimekuste taastamisel ja arendamisel, eriti suurtükiväe ja laskemoona osas. Kõneleja rõhutab, et tema partei algatas varem rannakaitsevõimekuse ja sisekaitsereservi loomise, millele valitsus algselt vastu oli. Ta kritiseerib kaitsetööstuse arendamise viisi, pidades seda pigem rahastamisskeemiks kui tegelikuks võimekuse loomiseks.
2 Analüüsitud kõnesid