Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-09
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud riigi jõustruktuuride tsiviilkontrolli puudulikkusele ja massilisele andmete säilitamisele. Ta vastustab tugevalt süsteemide (nagu ANTS ja näotuvastus) laiendamist, eriti nende andmete säilitamist, kes pole seadust rikkunud. Tema seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja jõudlusel põhinev, rõhutades vajadust kompetentse valitsuse ja kontrollitud julgeolekuaparaadi järele. Ta väidab, et valitsus ei juhi riiki, vaid istub ametis "tegelike peremeeste armust".
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust sisejulgeoleku ja seiresüsteemide vallas, viidates ANTS-ile (automaatne numbrituvastussüsteem), näotuvastussüsteemidele ja erinevatele kaamerasüsteemidele (piir, krimi). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu tehisintellekt ja päringusüsteemid ning rõhutab, et ministrid peavad oma valdkonda tundma. Ta toetub oma varasemale ministrikogemusele, et demonstreerida teadlikkust linnasisesest kaamerapildist ja süsteemide vajalikkusest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on äärmiselt ründav ja konfronteeriv, kasutades isiklikke solvanguid ("ebakompetentsed," "Reformierakondlikku plärtsumist," "loll jutt") ja sarkasmi. Ta kasutab emotsionaalseid apelle, süüdistades vastaseid ebakompetentsuses ja korruptsioonis, ning toob näiteid populaarkultuurist ("Chicago politseijaoskond") oma argumentide illustreerimiseks. Toon on valdavalt õpetav ja üleolev, rõhutades oma varasemat kompetentsi ministrina.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu debatis, reageerides koheselt eelkõnelejate argumentidele ja paludes lisaaega. Ta viitab oma varasemale tegevusele siseministrina (2019/2020), et demonstreerida oma teadmisi siseturvalisuse ja kaamerasüsteemide valdkonnas.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on peaminister Kristen Michal ja Reformierakond, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, korruptsioonis ja riigi tegelike juhtide armust ametis olemises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, viidates Michali varasematele skandaalidele ("kilekotid ja valged kampsunid"). Ta kritiseerib ka Sotsiaaldemokraatide esindajat ("sotsipoiss") rumala jutu ajamise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus puudub; kõneleja keskendub vastaste ebakompetentsuse rõhutamisele ja nende tegevuse hukkamõistmisele. Ta näeb lahendust välisriikide (arenenumate riikide) seadusandluse ülevõtmises, mitte kohalikus kompromissis.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel, käsitledes Eesti julgeoleku- ja seadusandluse küsimusi (ANTS, PPA). Ta kasutab võrdluseks Ameerika Ühendriikide (Chicago politseijaoskond) ja teiste arenenud riikide näiteid, et rõhutada tehnoloogilist võimekust ja seadusandluse vajakajäämisi Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on kodanikuvabaduste ja riikliku julgeoleku tasakaal, kus kõneleja rõhutab tugevalt vajadust piirata massilist jälgimist ja andmete säilitamist. Ta vastustab näotuvastussüsteemi käivitamist ja küsib, miks säilitatakse andmeid isikute kohta, kes ei ole seadust rikkunud.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on tsiviilkontrolli kehtestamine jõustruktuuride üle, mida ta peab puudulikuks ja mis tuleb seadusandlikult ära õiendada. Ta rõhutab vajadust võtta eeskuju "kopsakamate, arenenumate" riikide seadusandlusest ja rakendada seda Eestis poliitilise tahte abil.
2 Analüüsitud kõnesid