Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-19
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riiklikule julgeolekule, kriisivalmidusele ja taristu kaitsele, kritiseerides valitsuse tegevusetust ja lühiajalist kampaaniakorras tegutsemist ("pauh-pauh-pauh ja siis mitte midagi"). Kõneleja toetab strateegilisi investeeringuid (merealune seire, päästelaevad) ja rahvusvahelist koostööd Läänemerel. Ta vastustab teravalt ideoloogilisi seaduseelnõusid, mis tema hinnangul rikuvad suhteid USA-ga (kristlaste kaitsmise retoorika) ja provotseerivad Venemaad (õigeusu kiriku ründamine), pidades seda suurimaks julgeolekuohuks.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus ilmneb riigikaitse, merejulgeoleku ja kriisivalmiduse teemadel, tuues esile konkreetseid näiteid (BRELL, kaablite lõhkumine, vajadus veealuse seire järele). Kasutab ajaloolisi viiteid oma varasemale tegevusele Riigikaitsekomisjonis ja suursaadikuna Moskvas, näidates teadmisi suurriikidevahelistest suhetest. Esitatakse konkreetseid arve (42 miljonit eurot laeva maksumuseks, 2000 alust Läänemerel).
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on terav, kriitiline ja tungiv, kasutades elavaid anekdoote ja metafoore (nt "lombike," "pardid jahimehe püssi ees"). Ta tugineb tugevalt isiklikule ja ajaloolisele kogemusele (suursaadik, komisjoni liige) ning süüdistab vastaseid "lapsikus jutus" ja "liberaalideoloogilises purismis." Üldine toon nõuab konkreetset tegutsemist, mitte ainult sõnu ("vähem möla, pikem samm").
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmustrid viitavad varasemale aktiivsele rollile riigikaitses (Riigikaitsekomisjon 2015/2016) ja valitsuses, mille käigus tegeleti kriisivalmiduse ja mereväe arendamisega. Ta viitab kohtumistele USA Kongressi delegatsiooniga ja isiklikele suhetele endise USA suursaadikuga Moskvas. Praegune tegevus on suunatud täiskogu debatile, kus kritiseeritakse varasemate strateegiliste plaanide elluviimata jätmist.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on praegune valitsus, keda kritiseeritakse tegevusetuse, poliitilise tahte puudumise ja varasemate plaanide nurjamise eest, viidates ka "süvariigi" sekkumisele. Kõneleja ründab teravalt ka ideoloogilisi vastaseid, süüdistades neid "liberaalideoloogilises purismis" ja kultuurisõjas, mis seab ohtu Eesti julgeoleku. Ta nimetab eelnõu pooldajaid Eesti Vabariigi "kõige suuremaks julgeolekuohuks."
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd peetakse hädavajalikuks rahvusvahelisel tasandil Läänemere seire ja kaitsevõime arendamisel, rõhutades vajadust riikidevaheliste task force'ide järele. Kodumaiselt viitab ta varasematele katsetele koordineerida vabatahtlikku päästet ja sõjaväelaevastikku, mis jäid poliitilise ebastabiilsuse tõttu pooleli. Praeguses debatis puudub avatus kompromissidele, vaid nõutakse poliitilist tahet ja raha.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul julgeolekul ja rahvusvahelisel geopoliitilisel olukorral (Läänemeri, BRELL, USA-Moskva dialoog). Regionaalselt mainitakse Lõuna-Eestit seoses 2019/2020. aasta tormikahjustuste ja elektrikatkestustega. Samuti viidatakse siseveekogudele, mis vajavad spetsiifilisi päästealuseid vabatahtlike komandode varustuse kontekstis.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud strateegilise riikliku kulutamise ja hangetega, rõhutades vajadust rahastada julgeoleku ja päästevõimekuse arendamist. Mainitakse konkreetseid summasid (42 miljonit eurot piirivalvelaeva jaoks) ja vajadust tellida 40–50 merekõlblikku päästealust. Rõhk on riigi raha suunamisel pikaajalistesse julgeolekuprojektidesse, mis olid seotud ka majanduse toetamise meetmetega.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on usuvabadus ja kristlaste kaitsmine, mida käsitletakse geopoliitilises raamistikus, viidates Donald Trumpi välispoliitilistele seisukohtadele. Kõneleja vastustab rangelt õigeusu kirikut ründavat eelnõu, pidades seda liberaalideoloogiliseks purismiks ja julgeolekuohtu tekitavaks provokatsiooniks.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kriitiline: ta on vastane ideoloogilisele eelnõule, mis puudutab kirikuid, pidades seda julgeolekuohtu tekitavaks. Ta toetab julgeolekuga seotud eelnõu üldist suunda, kuid kritiseerib selle ebapiisavust, nõudes koheseid hankeid ja poliitilist tahet (nt piirivalvelaeva tellimine, veealuse seire süsteemid). Ta rõhutab, et eelnõust üksi on vähe, tegutseda on vaja.
8 Analüüsitud kõnesid