Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-10-23
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suunatud valitsuse tegevuse ja ebakompetentsuse kriitikale, nõudes peaministri ja ministrite vastutust vääritu käitumise eest. Teine oluline teema on välis- ja julgeolekupoliitika, kus rõhutatakse vajadust tegeleda Ukraina kriitilise elavjõupuudusega, soovitades Eestil astuda samme siin viibivate Ukraina meeste tagasipöördumise hõlbustamiseks. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised (vastutus, häbi) ja tulemuspõhised (ebakompetentsus).
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Ukraina sõja ja mobilisatsiooniprobleemide osas, viidates erinevatele hinnangutele elavjõu kaotustest (700 000 kuni 1,5 miljonit meest) ja Ukraina sisepoliitilistele otsustele mobilisatsiooni vanuse alandamise kohta. Samuti rõhutatakse spetsiifilist vajadust inseneride ja remonditööliste järele seoses Ukraina energiasüsteemi kahjustustega. Teadmisi kasutatakse konkreetsete poliitiliste lahenduste (diplomaatilised kanalid, elamislubade pikendamata jätmine) propageerimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga ründav ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "totaalne ebakompetentsus" ja "vahkvihas". Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla vastaste moraal ja ausus ("Kas teil häbi ei ole? Millal te tagasi astute?"). Toon on konfronteeriv ja nõuab kohest vastutuse võtmist, viidates ministrite kohatutele repliikidele ja vastustest kõrvale hoidmisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungitel, reageerides koheselt valitsuse liikmete hiljutistele esinemistele ja käitumisele. Viidatakse konkreetsetele sündmustele, nagu Jürgen Ligi kolmele esinemisele samal nädalal ja esmaspäevasele arupärimisele, mis näitab pidevat osalemist parlamenditöös.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on peaminister ja valitsus tervikuna, keda süüdistatakse totaalses ebakompetentsuses ja mitme ministri vääritus käitumises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nõudes tagasiastumist ning süüdistades rahandusministrit (Jürgen Ligi) sisuliste küsimuste vältimises riigieelarve teemal. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse vastutust.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmiduse kohta andmed puuduvad; kõneleja positsioon on puhtalt vastanduv ja nõudlik valitsuse suhtes, keskendudes valitsuse vigade esiletoomisele ja vastutuse nõudmisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud rahvusvahelise (Ukraina sõda, elavjõupuudus) ja riikliku (valitsuse tegevus) tasandi vahel. Ukraina abistamise teema on esitatud kui pakiline rahvusvaheline kohustus, mis nõuab Eesti valitsuse proaktiivset tegevust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Riigieelarvet mainitakse seoses rahandusministri suutmatusega sisulistele küsimustele vastata, kuid kõneleja enda seisukohti maksude, kulutuste või majanduskasvu osas ei esitata.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalset küsimust seoses rahvusvahelise kaitse saajatega Ukrainast, rõhutades, et Eestis viibivad võitlusvõimelised mehed (hinnanguliselt 5000–7000) peaksid naasma oma riiki rindele või taastamistöödele. Pakutakse välja, et Eesti peaks näitama initsiatiivi ja mitte pikendama neile ajutise elamise lubasid või kaitset.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel ja vastutuse nõudmisel, mitte niivõrd uute seaduste algatamisel. Seadusandlikud prioriteedid on suunatud täitevvõimu tegevusele, eelkõige Ukraina abistamise strateegia muutmisele ja diplomaatiliste kanalite kasutamisele, et hõlbustada siin viibivate meeste tagasipöördumist.
3 Analüüsitud kõnesid