Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-23
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt välispoliitikal, eriti Iisraeli ja Lähis-Ida küsimustel ning riikliku suveräänsuse kaitsel. Kõneleja toetab jõuliselt saatkonna viimist Jeruusalemma, nähes seda kui vajalikku tegu Iisraeli toetuseks ja ajaloolise õigluse tunnustamiseks. Ta kritiseerib teravalt Eesti välispoliitika ebajärjekindlust ja autoriteedi puudumist, eriti seoses ÜRO hääletusega, kus Eesti asus Venemaaga samale positsioonile. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades ajaloolist ja kultuurilist identiteeti.
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Lähis-Ida konflikti ajaloost, viidates konkreetsetele sõdadele (1967, 1973) ja rahulepetele (Oslo, Camp David). Samuti on tal autoriteetne teadmine Eesti välispoliitika kujunemisest, diplomaatilistest tavadest (Viini konventsioon) ja Välisministeeriumi sisemisest toimimisest, märkides oma varasemat töökogemust enne aastat 2000.
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kirglik, kohati võitluslik ja hoiatav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti Iisraeli ja Jeruusalemma toetamise kontekstis. Kõneleja kasutab ajaloolisi paralleele (Rooma, ristisõjad, Saksamaa pealinnad) ja hüpoteetilisi olukordi (Narva autonoomia, Tallinna jagamine), et illustreerida suveräänsuse põhimõtet. Kasutatakse tugevaid hinnanguid (nt "piinlik ja ausalt öeldes täiesti arusaamatu ja lubamatu") ning metafoore (nt "kits mitme heinakuhja vahel"), et rõhutada välispoliitika segadust.
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti täiskogu istungil konkreetse eelnõu arutelu raames. Kõneleja viitab oma varasemale kogemusele Välisministeeriumis (enne aastat 2000) ja korduvatele Iisraeli ning USA külastustele, positsioneerides end eemaltvaatajana. Ta märgib, et Väliskomisjoni istungeid sel nädalal ei toimu, mis takistab Välisministeeriumilt selgituste küsimist.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Eesti valitsuse ja Välisministeeriumi vastu, heites neile ette ebajärjekindlust, autoriteedi puudumist ja suveräänse otsustusvõime lahustumist. Kritiseeritakse ka Euroopa Liidu liikmesriikide osa, kes peavad Iisraeli agressoriks ja suruvad läbi kahe riigi kontseptsiooni. Vastaseks on ka "põlisvaenlane Venemaa", kellega samale positsioonile Eesti ÜRO-s sattus.
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus on madal; kõneleja eeldab, et saal hääletab toetatud eelnõu maha. Ta rõhutab vajadust tegutseda iseseisva suveräänse riigina, mitte liitlaste või organisatsioonide ripatsina, viidates sellega soovile vältida Brüsseli või Washingtoni dikteeritud poliitikat. Ta kritiseerib Eesti suhete ühekülgsust USA-ga, mis on kanaliseeritud vaid "globalistliku liberalistide poole peale".
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peaaegu täielikult rahvusvahelistel küsimustel, eriti Lähis-Ida konfliktil (Iisrael, Jeruusalemm) ja Eesti suhetel suurliitlastega (USA, EL, Venemaa). Kodumaiseid näiteid (Narva, Tallinn) kasutatakse vaid riikliku suveräänsuse põhimõtte illustreerimiseks. Mainitakse ka Ukraina ja Gruusia (Tbilisi) suveräänsuse küsimusi.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Puuduvad andmed.
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimuste asemel kasutatakse tugevat kultuurilist ja religioosset raamistikku, rõhutades Jeruusalemma tähtsust kui "ristiusu hälli" ja "kristliku maailma pealinna". Kõneleja väljendab emotsionaalset vastuseisu sellele, et see linn peaks minema moslemite võimu alla, viidates ristisõdade ajenditele. See on seotud kultuurilise identiteedi tunnistamise ja kinnistamisega.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on saatkonna Jeruusalemma viimise eelnõul, mida kõneleja on tugev toetaja ja eestvedaja. Ta kutsub kolleege üles seda eelnõu toetama, rõhutades selle teo moraalset, õiguslikku ja kultuurilist tähtsust.
9 Analüüsitud kõnesid