Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule õigussüsteemi poliitilisele ja moraalsele korrumpeeritusele, eriti Prokuratuuris, mida peetakse õigusriikluse põhimõtete eiramiseks. Kõige salientsem teema on seaduse ees võrdsuse puudumine, kus poliitilised kaalutlused määravad menetluste algatamise või lõpetamise. See on tugevalt väärtuspõhine seisukoht, mis rõhutab vajadust õigusselguse järele, et vältida "süvariigi" omavoli.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust korruptsiooni, toimingupiirangute ja õigusriikluse teemadel, kasutades juriidilisi termineid nagu "toimingupiirang" ja "seadusepügalad". Eriti keskendutakse Prokuratuuri sõltumatuse ja menetluste läbiviimise eripärade analüüsile, tuues esile seaduse ebaselge sõnastuse probleemi.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja pakiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja kujundlikke väljendeid, nagu viited "süvariigi impeeriumile" ja Orwelli tsitaat võrdsematest sigadest. Kasutatakse konkreetseid näiteid (juuksuriarve, Euroopa Kontrollikoda) süsteemi ebaõigluse illustreerimiseks, rõhutades õigusriigi põhimõtete rikkumist. Toon on süüdistav ja hoiatav, viidates poliitikute hirmule õigussüsteemi ees.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades küsimusi ja jätkates teemat arupärimisele vastamise käigus, mis näitab keskendumist valitsuse tegevuse kontrollimisele. Märgitud on ka lisaaja küsimine oma seisukohtade põhjalikumaks esitamiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kritiseeritavad vastased on Prokuratuur ja laiemalt "süvariigi impeerium", keda süüdistatakse poliitilises korrumpeerituses ja võimu kuritarvitamises. Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes menetluslikule ebaõiglusele, inimeste ebavõrdsele kohtlemisele seaduse ees ja poliitiliste tellimuste täitmisele. Rünnatakse ka ministri erakonnakaaslasi ja kolleege, kelle puhul õiguskaitseorganid on menetlused lõpetanud.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööst kolleegide või teiste erakondadega andmed puuduvad; kõneleja keskendub oma seisukohtade esitamisele ja süsteemi kriitikale. Viidatakse teiste poliitikute (nt Kalle Laanet, Alar Karis) muredele, et toetada oma narratiivi süsteemi probleemidest.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikel institutsioonidel ja õigussüsteemi probleemidel, samuti rahvusvahelisel tasandil (Euroopa Kontrollikoda). Puudub igasugune regionaalne või kohalik fookus.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad ilmnevad kaudselt kriitikas maksumaksja raha raiskamise suhtes, mis kulub poliitiliselt motiveeritud või ebaolulistele kohtuasjadele. See viitab murele riigi rahanduse ja avaliku raha efektiivse kasutamise pärast.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õigusemõistmise ebaõnnestumine ja ebavõrdsus seaduse ees, mis on tingitud õiguskaitseorganite poliitilisest ja moraalsest korrumpeeritusest. Rõhutatakse vajadust tagada, et kõik kodanikud, olenemata nende staatusest, oleksid seaduse ees võrdsed.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud juriidilise ebaselguse kõrvaldamisele, mis tuleneb ebaselgelt sõnastatud seadusepügalatest ja annab võimaluse korruptiivseks juhtumite käsitlemiseks. Kõneleja on kriitik ja reformivajaduse rõhutaja, nõudes õigusselguse suurendamist.
6 Analüüsitud kõnesid