Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes ministri vastutuse puudumisele Pihlakodu skandaali ja vanglateema haldamisel. Nõutakse poliitilist kontrolli prokuratuuri töö üle, rõhutades, et valitsus peab valitsema, mitte ametnikud. Eriti tugev vastuseis on vanglate rendilepingule, mida peetakse julgeolekuriskiks ja maksumaksja koormaks, ning positsioon on tugevalt performance- ja väärtuspõhine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi vanglateema detailides, tuues esile Rootsi vangide asüülitaotluse võimaluse ja sellega kaasnevad kulud Eesti maksumaksjale. Eraldi rõhutatakse meditsiiniteenuste (nt hambaarsti) eelisjärjekorda ja transpordikulusid. Kasutatakse statistikat vabanenud vangide retsidiivsuse kohta (laias laastus 50%) ning viidatakse Rootsi allikatele läbirääkimiste ajastuse osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt ründav, emotsionaalne ja isiklikke süüdistusi sisaldav, nimetades ministrit "sotsiopaadist eneseimetlejaks". Kasutatakse tugevaid metafoore ("banaanivabariik," "võimulolijate maffia") ja ajaloolisi paralleele (1940. aasta sündmused) julgeolekuohtude rõhutamiseks. Apelleeritakse avalikkuse rahulolematusele ja nõutakse lakkamatult valetamise lõpetamist, olles toonilt kiireloomuline ja nõudlik.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendi täiskogu istungil, osaledes umbusaldusdebatis, kus esitatakse pikki ja detailseid süüdistusi ministri tegevusetuse kohta. Mainitakse ka teise fraktsiooni liikme (Anti Poolamets) tõstatatud teemadele viitamist. Kõneleja kritiseerib ministri tegevust, nagu ümarlaudade või konsulteerimiste kokkukutsumist, nimetades neid "pakazuhha-sammudeks".
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on intensiivne ja suunatud otse ministrile (Liisa-Ly Pakosta) ning valitsuspartneritele (Reformierakond, Eesti 200), keda süüdistatakse "ringkaitses" ja "maffia" tegevuses. Kriitika on nii isiklik (valetamine, rumalus, "pool aju") kui ka poliitiline (ebapädevus, vastutuse vältimine). Kompromiss on välistatud, nõutakse ministri ja kogu valitsuse viivitamatut tagasiastumist ja poliitikast lahkumist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav vaid opositsiooni sees, ühinedes eelkõneleja Tõnis Lukase seisukohaga valitsuse usalduse kaotuse osas. Puudub igasugune viide valmisolekule kompromissiks või koostööks valitsuskoalitsiooniga, keda süüdistatakse avalikkusega manipuleerimises.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (valitsuse tegevus, vanglate süsteem) ja rahvusvaheline (Rootsi vangide rentimine ja nendega seotud asüülioht). Regionaalselt mainitakse Tartu linna, viidates potentsiaalsele julgeolekuohtule 600 kriminaali vabanemisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad maksumaksja raha kaitsmisele ja fiskaaldistsipliinile. Vanglate rendilepingut kritiseeritakse teravalt, kuna see toob kaasa suuri kulusid Eesti maksumaksjale, kes peab kinni maksma vangide meditsiiniteenused, hambaravi ja politseieskordi. Valitsust süüdistatakse puru silma puistamises, et Rootsi maksumaksja need kulud kataks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest domineerib hooldekodude süsteemi (Pihlakodu) kriis ja sotsiaalne julgeolek. Tugev vastuseis Rootsi vangide toomisele, kuna see suurendab kuritegevuse riski (50% retsidiivsus) ja tekitab asüülitaotlejate probleemi. Hoiatatakse sotsiaalse ja julgeolekulise katastroofi eest, viidates 600 kõrilõikaja ja vägistaja võimalikule vabanemisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on pigem poliitilise kontrolli ja täitevvõimu vastutuse nõudmisel, mitte uute seaduste algatamisel. Nõutakse ministri sekkumist prokuratuuri töösse Pihlakodu ja Lehtme kaasuste uurimisel, rõhutades, et see on poliitiline kontroll, mis peab eksisteerima. Kõneleja on tugev vastane kehtivale vanglate rendilepingule.
3 Analüüsitud kõnesid