Päevakorra profiil: Mart Helme
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes haridusministri kehvale sooritusele (e-eksamite süsteemi kolinal läbikukkumine) ja vastutuse puudumisele. Oluline teema on ka maakoolide sulgemise vastustamine ja mure Eesti maapiirkondade haridusvõrgu säilimise pärast. Lisaks väljendatakse sügavat kahtlust, et ühtse eestikeelse hariduse poliitika tegelik eesmärk on sillutada teed Eesti ametlikule kakskeelsusele. Kriitika on peamiselt sooritus- ja väärtuspõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadlikkust haridussüsteemi tehnilistest ja haldusprobleemidest, tuues esile e-eksamite arenduse pika aja (kuus aastat) ja läbikukkumise. Ta kasutab tehnoloogilist kontrasti, viidates tehisintellekti kiirele arengule võrreldes e-eksamite süsteemi ebaõnnestumisega. Samuti on tal teadmisi konkreetsetest kohalikest juhtumitest, nagu Metsküla kooli saatus.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on teravalt kriitiline, sarkastiline ja konfronteeriv, kasutades rahvalikke ütlusi (nt "annab jumal ameti, annab ka mõistuse") ja irooniat (nt e-eksami süsteemi toimimine, mis tegelikult ei toimi). Rõhutatakse ministri ja koalitsiooni vastutuse puudumist ning juurdumist positsioonidel. Kasutatakse loogilisi võrdlusi (AI areng vs e-eksami arendus) emotsionaalse mõju suurendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitik on aktiivne parlamendidebattides, osaledes ministri umbusaldamise arutelul küsimuste ja kriitikaga. Mainitakse varasemat osalemist Kultuurikomisjonis Metsküla kooli teemal, mis viitab aktiivsusele komisjonitöös ja konkreetsete juhtumite jälgimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsioon on suunatud haridus- ja teadusministrile ning laiemalt valitsuskoalitsioonile, kritiseerides teravalt nende tegevuse tulemusi ja vastutuse puudumist. Kriitika on nii poliitika (e-eksamite läbikukkumine, maakoolide sulgemine) kui ka ideoloogiline, kahtlustades ministri varjatud eesmärke kakskeelsuse suunas. Rünnakud on intensiivsed ja küsimusi esitatakse otse ministri päritolu ja motiivide kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid koostöövalmiduse või kompromisside otsimise kohta ei ole, stiil on puhtalt vastanduv ja keskendunud vastutuse nõudmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud Eesti maapiirkondadele ja maakoolide säilitamisele. Konkreetselt tuuakse esile Metsküla kooli juhtum, rõhutades vajadust aidata lapsi ja lapsevanemaid maapiirkondades ning vältida maapiirkondade jäämist koolideta.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad avaliku raha raiskamise kriitikale. E-eksami süsteemi arendusele kulutatud vahendeid, sealhulgas Euroopa Liidu vahendeid, peetakse raisatud rahaks, mis viitab nõudmisele fiskaalse distsipliini ja tõhusama eelarve kasutamise järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduspoliitika, eriti maakoolide sulgemise vastustamine ja laste, lapsevanemate ning õpetajate aitamise vajadus. Tõstatatakse ka ideoloogiline küsimus ühtse eestikeelse hariduse eesmärgi kohta, kahtlustades, et see võib viia Eesti ametliku kakskeelsuseni (eesti ja vene keel).
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud ministri vastutuse nõudmisele ja olemasolevate poliitikate (haridus, IT-arendus) teravale kritiseerimisele. Konkreetseid seaduseelnõusid ei mainita, kuid nõutakse poliitilist tegevust maakoolide sulgemise peatamiseks ja e-eksamite süsteemi ebaõnnestumise eest vastutuse võtmist.
2 Analüüsitud kõnesid