Päevakorra profiil: Mart Helme
Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) esimene lugemine
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule e-valimistele, mida peetakse põhiseadusevastaseks ja mis on muutnud Eesti "mafioosseks riigiks." Peamine mure on valimiste legitiimsus ja läbipaistmatus, väites, et viimased Riigikogu valimised olid võltsitud ja praegune koalitsioon on kunstlikult tekitatud. Kõneleja nõuab e-valimiste süsteemi parandamist või selle peatamist seni, kuni see vastab seadusandluse ja põhiseaduse nõuetele. Raamistik on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades demokraatlike protseduuride rikkumist.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduste ja e-hääletamise tehniliste aspektide osas, viidates Riigikohtu suunistele ja krüpteerimissüsteemide vanusele (ligikaudu 20 aastat). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "kübervõtmed," "protokoll" ja "salastatuse nõue," tuginedes vaatlejate ja spetsialistide arvamustele, kes kinnitavad hääle kontrollimise võimatust. Eraldi rõhutatakse valimiskomisjonile ja valimisteenistusele seadusevastaselt delegeeritud otsustusõigust.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on äärmiselt võitluslik ja süüdistav, kasutades tugevalt emotsionaalset ja dramaatilist keelt (nt "mafioosne riik," "repressiivaparaat"). Kuigi esitatakse tehnilisi ja juriidilisi argumente (Riigikohtu osundused, krüpteerimisprobleemid), on need põimitud narratiivi süsteemsest korruptsioonist ja poliitilisest survest. Kasutatakse võrdlusi Nõukogude perioodi ja Venemaa valimissüsteemiga, et rõhutada olukorra tõsidust ja legitiimsuse puudumist.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu saalis seaduseelnõu 292 SE esimesel lugemisel, kusjuures kõneleja rõhutas teiste saadikute vähest huvi teema vastu. Kõneleja identifitseerib end EKRE fraktsiooni ja kodaniku esindajana. Muude tegevusmustrite kohta andmed puuduvad.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsioon on suunatud intensiivselt valitsuskoalitsiooni vastu, keda süüdistatakse pideva pahameele tekitamises ja teisitimõtlemise mahasurumises. Kriitika laieneb kogu justiitssüsteemile (Riigikohus, õiguskantsler, repressiivaparaat) ja valimisteenistusele, keda süüdistatakse e-valimiste seadusevastase korralduse kaitsmises. Vastaseid süüdistatakse otseselt valimistulemuste võltsimises ja riigi muutmisest ideoloogiliseks katselaboriks.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab EKRE fraktsiooni seisukohti, kuid koostööst või kompromissivalmidusest teiste erakondadega ei räägita. Fookus on süsteemi vigade paljastamisel ja vastuseisul valitsevale olukorrale.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikul tasandil, käsitledes valimisseadusi, Riigikogu legitiimsust ja Eesti riigi põhiseaduslikku korda. Spetsiifilisi piirkondlikke või kohalikke teemasid ei käsitleta.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Konkreetsed majanduslikud seisukohad puuduvad, kuid mainitakse mitmete ühiskonnagruppide (sh autojuhid, suurpered, põllumehed, pensionärid) pidevat pahameelt valitsuse tegevuse suhtes. See viitab üldisele rahulolematusele valitsuse poliitilise ja majandusliku juhtimisega.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade käsitlus piirdub erinevate ühiskonnagruppide (suurpered, puudega inimesed, pensionärid) rahulolematuse mainimisega, viidates valitsuse tekitatud laialdasele pahameelele. Puuduvad seisukohad spetsiifilistes sotsiaalpoliitilistes küsimustes.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valimisseaduste muutmise eelnõu (292 SE) arutelul, mille käigus väljendatakse tugevat vastuseisu e-valimiste praegusele korraldusele. Kõneleja on vastane süsteemile, mis on delegeeritud valimiskomisjonile ja -teenistusele, ning nõuab seadusandlikku raamistikku, mis tagaks põhiseadusega kooskõla.
7 Analüüsitud kõnesid