Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine toimingupiiranguga seonduvate probleemide kohta (nr 320)
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule poliitilisele ja moraalsele korruptsioonile õiguskaitseorganites, eriti Prokuratuuris, keda süüdistatakse poliitiliste tellimuste täitmises. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades õigusriikluse põhimõtte rikkumist, kus kõik ei ole seaduse ees võrdsed. Samuti nõutakse juriidilise ebaselguse likvideerimist seadusepügalates, mis võimaldab suvalist õiguse rakendamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusriikluse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi juriidilisi termineid nagu "toimingupiirang" ja "õigusselgus". Ekspertiis tugineb institutsioonide (prokuratuur, õiguskaitseorganid) tegevuse kriitilisel analüüsil ja konkreetsete kaasuste (nt Euroopa Kontrollikoda, juuksuriarve juhtum) näidete esitamisel. Korruptsiooni definitsiooni laiendatakse materiaalselt kasult poliitilisele ja moraalsele korrumpeeritusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik, murettekitav ja emotsionaalne, kasutades teravaid süüdistusi ja metafoore (nt "süvariigi impeerium," "jahvatatakse puruks"). Apellatsioonid on peamiselt väärtuspõhised ja moraalsed, rõhutades õigusriikluse puudumist ja seaduse ees ebavõrdsust. Kasutatakse tuntud kirjanduslikku analoogiat (Orwelli "mõned sead on võrdsemad") olukorra kriitilisuse rõhutamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu töös, esitades arupärimisele vastamise käigus korduvaid küsimusi ja jätkates teemat puldis. Tegevusmuster näitab keskendumist järelevalvefunktsioonile ja konkreetsete poliitiliste skandaalide esiletoomisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kritiseeritavad vastased on Prokuratuur, keda süüdistatakse poliitilises ja moraalses korrumpeerumises, ning anonüümne "süvariigi impeerium." Kriitika on intensiivne ja keskendub õiguskaitseorganite ebausaldusväärsusele ja ebavõrdsele menetlusele, väites, et süvariik annab vastulööke ja jahvatab vastuhakajad puruks.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on valdavalt konfronteeriv, kuid mainitakse endist ministrit Kalle Laanetit, kes algatas uurimise Prokuratuuri suhtes, vihjates lühiajalisele toetusele ametkondliku järelevalve vajadusele. Hetkel puuduvad tõendid laiapõhjalisest koostööst teiste erakondadega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikel õigusriikluse ja korruptsiooniprobleemidel Eesti Vabariigis, keskendudes Prokuratuuri ja õiguskaitseorganite tegevusele. Mainitakse ka Euroopa Kontrollikoja ametisse nimetamist puudutavat juhtumit, mis annab teemale rahvusvahelise mõõtme.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on kaudsed, väljendades muret maksumaksja raha raiskamise pärast, tuues näiteks üle miljoni euro kulutamise tühisele kohtuasjale. See viitab soovile näha riigi rahanduses suuremat vastutustundlikkust ja tõhusust.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õigussüsteemi terviklikkus ja kodanikuvabaduste tagamine läbi seaduse ees võrdsuse põhimõtte. Probleemi käsitletakse tugevalt moraalses raamistikus, rõhutades moraalse korrumpeerituse ohtu, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud olemasolevate õigusaktide ebaselguse kõrvaldamisele, eriti seoses toimingupiirangu ja huvide konflikti regulatsioonidega. Kõneleja kritiseerib seadusepügalate ebaselget sõnastust, mis annab võimaluse korruptiivseks ja suvaliseks õigusemõistmiseks.
4 Analüüsitud kõnesid