Päevakorra profiil: Mart Helme
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline kehtivatele haridusreformidele, eriti seoses ületsentraliseerimise ja maakoolide sulgemisega. Kõige olulisemaks probleemiks peetakse ideoloogilisi eksperimente (nt kaasav haridus) ja pidevaid, mittesüsteemseid reforme, mis viivad haridussüsteemi katastroofini. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades kohaliku initsiatiivi ja ajaloolise eeskuju tähtsust, vastandudes poliitilisele "kõrgpilotaažile".
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti haridussüsteemi ajaloolise arengu ja praeguste operatiivprobleemide osas, viidates 1898. aasta Vene impeeriumi kirjaoskuse andmetele ja kohalikele näidetele (Metsküla kool). Ekspertiis põhineb pikaajalisel isiklikul vaatlusel ja süsteemse ebaõnnestumise diagnoosimisel, mitte niivõrd tehniliste andmete esitamisel. Ta suudab seostada haridusprobleeme laiemate majanduslike ja poliitiliste otsustega, nagu kõrged energiahinnad.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid metafoore (Titanicu pilt, kilplaste maja) olukorra katastroofilise iseloomu rõhutamiseks. Kõneleja vastandab ennast teistele kui "rumal inimene", kes räägib "elust enesest", vastandades seda poliitilisele kõrgpilotaažile. Rõhk on emotsionaalsel ja reaalsusel põhineval apellil, kutsudes üles loobuma ideoloogilistest eufemismidest ja seisma silmitsi troostitu reaalsusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma pikaajalisele tegevusele, märkides, et on viimase paarikümne aasta jooksul palju mööda Eestit ringi sõitnud ja allakäiku näinud. Kõned peeti Haridus- ja teadusministri ettekande raames, kus ta palus ka lisaaega, saavutades selle osas kolleegidega konsensuse. Tegevusmuster rõhutab vahetut kogemust ja reaalelu jälgimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud ületsentraliseerimise ja ideoloogiliste eksperimentide eest vastutava poliitilise süsteemi vastu, süüdistades seda selles, et see on muutunud "ideoloogilise eksperimendi ohvriks". Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, heites ette reformide mittesüsteemsust ja valede poliitilis-majanduslike otsuste taha kinnijooksmist. Minister oskas küll "hästi vastata", kuid see ei anna olukorrale lahendust, mis viitab rahulolematusele valitseva poliitilise suunaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on valdavalt konfronteeriv sisulistes küsimustes, nõudes reaalsusega silmitsi seismist ja ideoloogiliste eksperimentide lõpetamist. Kõneleja märgib irooniliselt, et konsensus saavutati vaid lisaaja küsimuses, mis oli ainus näide koostööst. Puudub viide sisulisele kompromissivalmidusele hariduspoliitika põhisuundades.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, keskendudes maakoolide ja väikeasulate haridusasutuste sulgemise probleemile, mis süvendab hariduslikku katastroofi. Metsküla kooli juhtumit kasutatakse näitena ületsentraliseerimise negatiivsest mõjust kohalikule initsiatiivile ja rahastamisele. Rõhutatakse, et maakoolide ellujätmine on hädavajalik, isegi kui seal on vähe õpilasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad ressursside ebaotstarbekale kulutamisele, kus raha kulutatakse majade ja spordiväljakute remondile, mitte laste ja õpetajate toetamisele. Mainitakse kõrgeid energiahindu, mis mõjutavad hariduse baasi, ning vajadust maksta õpetajatele piisavat palka, et vältida nende süsteemist lahkumist. Baas on vale, mis ei võimalda küsimusi lahendada.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridus on peamine sotsiaalne teema, kus vastustatakse tugevalt kaasavat haridust, nimetades seda läbikukkunud ideoloogiliseks eksperimendiks, mis süvendab kriisi. Samuti kritiseeritakse eestikeelsele õppele üleminekut kui katastroofi süvendajat. Kõneleja raamib haridusprobleeme laiemalt ideoloogiliste eksperimentidena, mainides näitena ka abieluvõrdsuse kehtestamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on vastuseisul kehtivatele hariduspoliitilistele otsustele, mis võimaldavad ületsentraliseerimist ja maakoolide sulgemist. Prioriteet on ideoloogiliste eksperimentide (kaasav haridus) lõpetamine ja süsteemsete reformide puudumise kritiseerimine. Kõneleja on olemasoleva poliitika tugev vastane, nõudes maakoolide ellujätmist.
3 Analüüsitud kõnesid