Päevakorra profiil: Mart Helme
Automaks ja ühiskond
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse maksureformide, eriti automaksu, vastu, mida kirjeldatakse kui "jõhkrat" ja "kommunistlikust mõttelaadist" tulenevat. Kõneleja rõhutab Reformierakonna varasemate reformide (haldusreform, apteegireform) läbikukkumist ja ennustab maksureformi ebaõnnestumist, seades fookusesse valitsuse kehva tulemuslikkuse. Peamine nõudmine on alternatiivsete lahenduste pakkumine inimeste liikuvus- ja kooliprobleemide lahendamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi haldusreformi tagajärgede (koolide sulgemise ettepanekud) ja regionaalsete transpordiprobleemide osas, viidates kümnetele tuhandetele pendeldajatele. Samuti toob ta esile konkreetse infrastruktuuriprojekti (Haapsalu–Tallinna raudtee) ja ajaloolise võrdluse esimese Eesti Vabariigi raudteevõrgustiku ehitamisega. Ekspertiis keskendub poliitika sotsiaal-majanduslikule mõjule maapiirkondades.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga konfronteeriv ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada automaksu ebaõiglust ja selle mõju töölkäijatele. Kõneleja esitab korduvalt retoorilisi küsimusi ("Mida te pakute asemele?"), nõudes vastaselt konkreetseid lahendusi ja visiooni. Kasutatakse tugevaid hinnanguid (nt "jõhker", "orjamine") ning rõhutatakse, et aeg annab tema ennustustele kinnituse.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned toimusid ühel päeval (2024-02-14) ja olid suunatud peaminister Kaja Kallasele, viidates aktiivsele osalemisele parlamendi küsimustevoorus või debatis. Muster näitab korduvat ja järjekindlat vastuseisu valitsuse poliitikale lühikese aja jooksul. Konkreetseid viiteid muudele sündmustele või reisidele ei esine.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse läbikukkunud reformide läbisurumises ja lahenduste puudumises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes automaksu ebaõiglusele ja haldusreformi negatiivsetele tagajärgedele (koolide sulgemine). Vastuseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuselt konkreetset programmi.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev fookus maapiirkondade ja tõmbekeskustest kaugemal elavate inimeste probleemidele, kes peavad tööl käima Tallinnas või Tartus. Eraldi rõhutatakse laste koolitee pikenemist kümnete kilomeetrite võrra haldusreformi tõttu. Konkreetselt mainitakse Läänemaa inimeste muresid ja nõutakse Haapsalu–Tallinna raudtee ehitamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja vastustab tugevalt uusi makse, eriti automaksu, kuna see suurendab elukallidust ja muudab töölkäimise maapiirkondades elavatele inimestele majanduslikult mõttetuks. Ta toetab riiklikke investeeringuid infrastruktuuri (raudtee) ja toetusi (bussiringid, kooliviimise toetus) liikuvusprobleemide leevendamiseks. Rõhutatakse, et automaks sunnib töölkäijaid sisuliselt orjama kütuse ja auto pärast.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus maapiirkondades, kritiseerides koolide sulgemise kava, mis sunnib lapsi pikki vahemaid läbima. Rõhutatakse suurperede ja igapäevaste töölesõitjate sotsiaalset ja majanduslikku koormust, mis automaksu tõttu kasvab üle pea. Liikuvusprobleemide lahendamine on esitatud sotsiaalse elukvaliteedi küsimusena.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on automaksu kehtestamise vastustamisel ja valitsuse reformide (maksureform, haldusreform) negatiivsete tagajärgede esiletoomisel. Kõneleja on vastustaja rollis, nõudes valitsuselt konkreetset programmi ja visiooni, mis lahendaks transpordi- ja kooliprobleemid (nt raudtee ehitus, toetused).
4 Analüüsitud kõnesid