Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 334)
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigi maanteeinfrastruktuuri kroonilisel alarahastamisel ja väljaehitamata jätmisel. Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse senisele tegevusele, rõhutades ajaloolist ebaõnnestumist (Via Baltica ja Tartu maantee näitel). Seisukoht on jõuliselt tulemuspõhine, nõudes vastutust aastakümnete pikkuse tegevusetuse eest. Rail Balticu teema lükatakse käsitletava arupärimise kontekstis kõrvale kui ebaoluline.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi suurtest maanteeprojektidest (Via Baltica, Tartu maantee, Narva maantee) ja nende ajaloolistest arengutähtaegadest. Argumentatsiooni toetatakse konkreetsete ajalooliste faktide ja statistikaga, näiteks mainides 66% valitsuses oldud ajast ja konkreetseid teelõike (Mäoni). Puudujääke kirjeldatakse detailide abil, näiteks neljarealise Tartu maantee ehitamata jäämine.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi vastase häbistamiseks ("Kas piinlik ei ole?"). Kasutatakse nii ajaloolisi fakte (valitsuses oldud aeg) kui ka emotsionaalset apelli (liiklussurmad). Toon on otsekohene ja vastaspoole argumente (nt Rail Balticu teema) eirav.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud formaalse parlamenditööga, osaledes arupärimises riigi infrastruktuuri alarahastamise teemal. Kõneleja reageerib kiiresti päevakajalistele sündmustele, nagu värsked uudised liiklusõnnetustest, et rõhutada oma seisukohtade pakilisust.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on pikka aega valitsuses olnud erakonnad ("Teie erakond" ja Isamaa), keda süüdistatakse aastakümnete pikkuses tegevusetuses ja lubaduste mittetäitmises. Kriitika on intensiivne ja tulemuspõhine, seostades poliitilist vastutust otseselt liiklussurmadega. Vastasele heidetakse ette, et nad on olnud 66% ajast valitsuses, kuid teid on ehitatud vähe.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõned on puhtalt konfronteerivad ja süüdistavad, keskendudes valitsuse ajalooliste vigade esiletoomisele. Puuduvad viited koostööle, kompromissiotsingutele või erakondadeülesele lahenduste otsimisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud riiklikele magistraalidele ja ühendustele, rõhutades Euroopa-suunalise Via Baltica ning Tartu ja Narva/Peterburi maanteede väljaehitamise vajadust. Tähelepanu on suunatud riiklikule transpordivõrgule, mitte kitsalt kohalikele probleemidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad vajadust suunata riiklikke investeeringuid prioriteetsetesse infrastruktuuriprojektidesse (maanteed). Vihjatakse, et praegune kulutuste jaotus on ebaefektiivne, kuna olulised maanteed on jäänud aastakümneid välja ehitamata.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on liiklusohutus ja liiklussurmade vähendamine. Kõneleja seob otseselt valitsuse vastutuse infrastruktuuri alarahastamise ja ohvriterohkete õnnetustega, nõudes poliitilist vastutust iga liiklussurma eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel arupärimise kaudu, mis käsitleb riigi infrastruktuuri alarahastamist (Arupärimine nr 334). Eesmärk on sundida valitsust tegelema maanteede väljaehitamise prioriteediga ja lõpetama ajaloolise tegevusetuse.
3 Analüüsitud kõnesid